Gescheri meistrid valavad Maarja kirikule neli kella

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Gescheri valukoja meistrid valmistavad vorme ette valamiseks.
Gescheri valukoja meistrid valmistavad vorme ette valamiseks. Foto: Ellen Hüesker

Loode-Saksamaal Gescheris, vähem kui kümne kilomeetri kaugusel Hollandi piirist on ettevalmistused Tartu Maarja kiriku kellade valmistamiseks jõudnud nii kaugele, et nende valamine võib alata.

29. aprillil valatakse Gescheri linnas asuvas Petit & Gebr Edelbrocki kellavabrikus Ellen Hüeskeri juhtimisel Maarja kirikule neljast kellast koosnev komplekt, teatas sihtasutuse Tartu Maarja Kirik juhataja Silvia Leiaru. Need saavad nimeks Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm. Nimed kannavad endas lugusid.

Armastuse kellal on Maarja Jeesuslapsega.
Armastuse kellal on Maarja Jeesuslapsega. Foto: Ellen Hüesker

Miks hakkab Maarja kiriku tornis helisema just neli kella? Ristil on neli haru, piiblis neli paradiisijõge, Vanas Testamendis maal neli veerandit. Number neli märgib terviklikkust, kujutab lõpetatust ja ühtekuuluvust.

Kaunistused kelladel

Kelli ehivad Tartu-Maarja kihelkonna vöökirjad Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Leiaru sõnul tehti lõplik valik muuseumi teadur-kuraatori Reet Piiri väga põhjaliku teabe alusel. Peale vöökirjade on Armastuse kellal Maarja Jeesuslapsega, Usu kellal luterliku kiriku sümbolina luterroos, Lootuse kellal Tartu vapp ja Rõõmu kellal Eesti hümni noodirida koos viimase salmi sõnadega.

Silvia Leiaru teatel peab kellade valamisel 29. aprillil Gescheri töökojas Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko kõigepealt lühikese palve ja õnnistab tööd ning seejärel hakkab voolama metall kellavormidesse, mis on maa alla maetud.

Kellade vormidest välja võtmine algab 3. mail ja jätkub ilmselt 4. mail. «Vormid kaevatakse maa seest välja ja algab tolmune protsess kelladelt vormide eemaldamiseks,» lisas Leiaru.

Kõik kellad valmivad raha eest, mille on Maarja kogudusele annetanud Janek Veeber koos perega. Komplekt koos vajalike lisadega, nagu näiteks helistamismasinad, kellatool ja kellarõdu aknad, maksab umbes 150 000 eurot. Kellade jaoks on 2000 eurot annetanud ka Rein Kermes.

Kümme aastat tagasi

Gescheri meistrite tehtud on ka Peetri kiriku uus kell. Selle valasid nad 16. märtsil 2012 ja Tartusse saabus see 3. aprillil.

Vastuvõtjate hulgas oli kella kinkija ja kiriku tornide remondi suurannetaja Tiit Veeber, Janek Veeberi isa. «See on minu arust igati korda läinud ja vajalik asi,» ütles Tiit Veeber. «Valamise hetkel sai selle sisse inimese tahe ja mõte, mis kõlab ka igas kellalöögis. Ma usun, et see kestab kaua.»

Kell sai nimeks suurannetaja mälestuseks Tiitus. Selle paigaldas Peetri kiriku torni kirikukellade ja orelite asjatundja Toomas Mäeväli 10. mail, kaks nädalat pärast Tiit Veeberi surma.

Tänavu jaanipäeva paiku

Silvia Leiaru teatel on kellade tellimisel Tartu Maarja Kiriku sihtasutust nõustamas Toomas Mäeväli, kelle soovituste järgi said ka nende suurused ja löögitoonid valitud.

«Löögitoonide valikul arvestasime sellega, et meie kellakomplekt täiustaks Tartu kiriku kellade ansamblit,» selgitas Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. Toomas Mäeväli lisas, et kellade suurused on valitud nii, et nad mahuksid torni ja rikastaksid oma helinaga Tartu miljööd.

Kellad paigaldatakse torni jaanipäeva paiku. Ühtlasi saab Maarja kiriku kellarõdu aknakatted, mille lahenduse kallal praegu töötatakse. Akende katmise eesmärk on kellade heli suunamine ja pehmendamine, et arvestada kõrval asuvate majade elanike heaoluga.

Maarja kiriku torni taaspüstitamise töödega alustati 2021. aastal.

«Hoolimata raskustest meie ümber jagub taastamisele jätkuvalt heldeid annetajaid,» märkis Silvia Leiaru. «Tööd on tänu headele inimestele viimastel aastatel jõudsalt edenenud ning Maarja kiriku torn kõrgub ja on nähtav linna erinevates nurkades.»

Samal ajal kellade tegemisega käib kiriku juures tornitipu katmine plekiga ning tornikuke ja kera valmistamine. Mööda jalutajatel on praegu hea võimalus tipu töid maapinnal jälgida.

Järgmiseks Maarja kiriku taastamise etapiks on kavandatud Tiigi tänava poolsete töö- ja olmeruumide kandevkonstruktsioonide väljaehitamine ja katusetööd. See läheb maksma eeldatavasti 800 000 – 1 000 000 eurot. Maarja kiriku katus sajab hoolimata mitmetest parandustest endiselt läbi. Vana eterniit on õrn ja katust parandades võib seda kergesti teisest kohast vigastada.

Katusetööde toetamiseks saab teha nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Anonüümseks annetuseks võib helistada 900 1842 (annetus 5 eurot), 900 1941 (annetus 10 eurot), 900 2019 (annetus 50 eurot).

Tartu Maarja kiriku nelja kella lood

Esimene kell on Armastus. Mida ta meile räägib?

Minu toon on es1 ja läbimõõt 1,32 meetrit. Ma kaalun umbes 1450 kilo.

Ma räägin sellest, kuidas Jumal on maailma nii vägevalt armastanud, et ta oma Poja meie eest ohvriks on toonud. Kristuse armastuses oleme mõistnud headust ja tema õhutab meis iga päev armastuse suurust. Et me seda meeles peaks, on minu pinnale kaeverdatud Johannese evangeeliumi 3. peatüki 16. salm vanas Tartu maakeeles: «Nida om Jumal ma ilma armastanu.»

Kirjale lisaks ehib mind kaunimast kaunim pilt – ema lapsega. See on kujundatud vana, 1885. aastast pärit leeritunnistuse järgi, mille on alla kirjutanud Maarja kiriku õpetaja, vanade eesti juurtega Paul Gerhard Adalbert Willigerode. Neitsi Maarja, minu kiriku nime andja, hoiab minu pinna pitseril süles Jeesuslapsukest.

Olen Armastus, Maarja kiriku suurim kell, kes kumiseb armastusega Jumalale, Maarjale, Maarjamaale, kõigile emadele ja igale ligimesele.

Teine kell on Usk. Mida on temal jutustada?

Kui hakkan lööma, kuuled tooni f1. Mu läbimõõt on 1 meeter ja 18 sentimeetrit. Ma kaalun 980 kilo.

Minu küljelt võid lugeda: «Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.» See on Pauluse kirjast filiplastele. Kui ma löön, kuuled mu kuminas juttu meie elu nurgakividest. Ristirahva jaoks, aga ka kogu õhtumaa kultuuri jaoks tähendavad need kristlikke väärtusi. Nende tugevale põhjale oleme ehitanud oma kogudused, oma kirikud. Nende nimel töötavad usus meie vaimulikud. Ka nendest vestab mu kõma. Ja muidugi kõigist, kes kuulevad ja võtavad usus vastu Jumala tõotusi hoida oma kätt inimkonna kohal.

Inimeste usku neisse lubadustesse kinnitab minul peale vermitud Lutheri roos – rist keset südant, mille ümber on viie õilmega roos.

Kolmanda kella nimi on Lootus. Millest sa helised, Lootus?

Ma helisen tooni g1. Mu läbimõõt on 3 sentimeetrit üle meetri. Ma kaalun 670 kilo.

Ma kannan kirja 39. psalmi 8. värsireast: «Issand, oma lootuse ma panen üksnes Sinu peale.»

Ma räägin meie koguduse, eestlaste maa- ja linnakoguduse lugu. Meenutan, kuidas inimesed tulid kokku ja jäid kokku, et püstitada pühakoda ja tulla lootuses sinna oma elu ülendama. See on ilus lugu.

Ma räägin ka kogu eesti rahva lugu. Räägin, kuidas inimesed tulid läbi sõdadest ja vaenust, valedest ja keeldudest olla meie ise. Meie rahva kurbadel tähtpäevadel mälestab mu hääl kodunt vägisi viiduid, oma aate eest hukkunuid, sõjaväljadel langenuid, võõrsile maetuid. Meenutan kannatusi ja märtreid, aga mäletan ka seda, kuidas lootus hoidis elus meie vaimu ja säilitas meie sees vapra vastupanu.

Minu esiküljel on Tartu linna vapp. Just Tartu linn andis esimesena lootust, et suures sõjas hävinud ja hiljem ilmalikuks muudetud hoonest saab jälle kirik. Just Tartu on aidanud, toetanud, nõustanud ja hoidnud Maarja koguduse lootust, et taas kerkib taeva poole Maarja kiriku ilus torn.

Neljas kell on Rõõm. Mis on tema sõnum?

Minu toon on b1. Mu läbimõõt on 0,86 meetrit. Ma kaalun ligi 370 kilo.

Hakkan Maarja kiriku tornist lööma täistunde. Minu kõla hoiab tartlaste meeles Luuka evangeeliumi 2:10 värsi: «Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.» See on ka minu peal kirjas.

Veel kannab mu pind noodiridu. Need on pärit Johann Voldemar Jannseni laulust «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». Esimest korda lauldi neid sõnu esimesel üldlaulupeol, mis läks teele Maarja kirikust. Hiljem ülenes just see laul Eesti hümniks.

Minu kehale on need noodid oma käega kirjutanud helilooja Alo Põldmäe. Tema on ju Maarja kirikuga seotud ka oma loomingu kaudu, sest on kirjutanud meile teose «Maarja kiriku täht». Just meie rahvushümni kolmas salm kinnitab, et Jumal õnnistab Eestit, meie isamaad, igas tema teos. Seda mõelda on suur rõõm.

Minu hääles on tänu ja teadmine, et headus toob rõõmu. Öelgu iga inimene teistele häid sõnu ja tehku häid tegusid!

Kellade lood on neile nimede otsimise ja kaunistuste valmimise ajal üles kerkinud märksõnadest kokku pannud Maarja koguduse liige Loone Ots.

Tagasi üles