E, 5.12.2022

Pille Tsopp-Pagan: parim retsept sõnade söömiseks on teesklus

Pille Tsopp-Pagan
, Ihaste elanik, Tartu volikogu liige, Eesti 200
Pille Tsopp-Pagan: parim retsept sõnade söömiseks on teesklus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pille Tsopp-Pagan
Pille Tsopp-Pagan Foto: Erakogu

Ihastesse erakooli avamiseks linnavalitsusel starditoetust maksta polnud, küll oli märksa suurem summa krundi ostmiseks, kuhu paraku ka aastaks 2030 kooli ei kerki.

Vahetult enne kohalikke valimisi Ihaste elanike ees esinedes kinnitas linnapea Urmas Klaas, et inimeste soov kohaliku lasteaed-algkooli järele väärib täitmist. Nüüd, peaaegu seitse kuud hiljem, tuleb nentida, et pärast valimisi on linnapea lubadused sulanud nagu lumehanged lõõskava kevadpäikese käes. Avalikkuse ees teesklevad kõrged ametnikud aga järjekindlalt koostööd ja läbirääkimisi.

Paar aastat tagasi sai Ihaste päeval arutelude käigus selgeks, et linnaosa elanike üks tõsiseimaid muresid on seotud lastega. Ihaste ei ole enam vaikne suvilarajoon. Sinna kolib aasta-aastalt inimesi üha juurde. Igal hommikul stardivad kodude eest sajad autod linnaliiklusse, et viia lapsi lasteaeda ja kooli. Miks? Sest Ihastes selliseid võimalusi lihtsalt ei ole. Ka hilisemad Ihaste seltsi küsitlused elanike seas näitasid vaid üht: rahvas soovib kohalikku lastead-algkooli, ja võimalikult ruttu.

Lahendusi otsides jäid sõelale kontaktid Ihaste ratsakeskuse ja Tartu Erakooliga. Arvestades asjaolu, et praegu ei ole Ihastes mingeid haridusvõimalusi, paistis koostööst ettevõtjatega võimalus kiireks lahenduseks. Et töödega kohe pihta hakata, palusid ettevõtjad linnavõimult ühekordset starditoetust summas 335 000 eurot. Vastutasuks garanteeriti lasteaia- ja koolikohtade olemasolu vähemalt 25 aastaks. Idee sai kiita erinevatel tasanditel, kuid ühtegi konkreetset toetuslubadust ei tulnud. Saabus valimiseelne aeg. Poliitikud muutusid lubadustes lahkemaks.

«Mul on hea meel selle mõttevahetuse üle, mis meil on Tartu Erakooliga. Just nimelt siia [Ihaste ratsakeskusse] võiks tekkida lasteaed-algkool. Võib-olla ka teised kogukonnaruumid. Kindlasti on seda Ihastesse vaja ja ma usun, et see hea koostöö, mis juba on alanud, saab ka jätkuda. Linnavalitsus igal juhul valmistab ette sellist finantseerimismudelit, et see praegu plaanides olev haridusasutus võiks siia tulla.» Need sõnad ütles linnapea Urmas Klaas isiklikult 12. septembril, esinedes koos teiste valimistel Tartu volikokku kandideerinud poliitikutega Ihaste rahva ees.

Küsimuses, kuidas rajada linnaosas lastead ja kool, nägi linnapea kõige kiiremat võimalust liikuda edasi just Tartu Erakooli ja Ihaste ratsaspordikeskuse koostööd toetades. Arvestades üha kasvavat kogukonda, on panustamine lasteaeda ja kooli oluline, tõdes ta. Turvalist ja võimalikult lühikest liikumist kooli ja kodu vahel pidas linnapea väga tähtsaks ning ühtlasi külvas ta lubadusi ka kergliiklusteede kohta.

Küsimuses, kuidas rajada linnaosas lastead ja kool, nägi linnapea kõige kiiremat võimalust liikuda edasi just Tartu Erakooli ja Ihaste ratsaspordikeskuse koostööd toetades.

Niisiis, lootused said tõstetud kõrgele. Debatil esitatud küsimusele, millal saabub linnapea tagasi Ihastesse, et uue koolimaja avamise puhul linti lõigata, vastas Klaas mullu septembris, et käimas on 2022. aasta eelarve ettevalmistus ning lasteaia-kooli rajamiseks vajalik raha tuleb sinna sisse planeerida.

«Otsus, kuidas me seda täpselt korraldame, sünnib lähinädalatel. Ma usun, et üle aasta sellise kena maja ja kooli ehitamine siin aega võtta ei tohiks,» leidis ta. Kokku tulnud rahvas läks lootusrikkalt laiali – lasteaed-algkool juba lähitulevikus tundus reaalsus.

Need olid linnapea suust konkreetsed lubadused. Kuid mis on saanud edasi? Aus vastus on: mitte kui midagi. Kes sööb linnapea sõnu?

Linnapea teovõimes ei peaks me ilmselt kahtlema. Ehk unustas? See on inimlik, kuid kui ta juhtumisi enam ise enda öeldud sõnu ei mäleta, siis saab tema ja ka kõik teised linlased oma mälu värskendada Tartu Postimehe veebis avaldatud debativideo abil.

Tegelikkuses pole Ihaste rahvas lasknud linnapeal ja ametnikel probleemi niisama sahtlisügavusse lükata. Debati järel on nii elanikud kui kooli rajada soovijad pärinud korduvalt aru asjade seisu kohta, kuid järgnenud retoorika on pigem ikkagi keskendunud linnapea sõnade söömisele.

26. novembril saabus Tartu Erakooli pidaja Urmo Uibolehe e-postkasti haridusosakonna juhataja Riho Raave kiri, milles ta teatab, et linna 2022. aasta eelarve läks volikogu poole teele, kuid Ihaste lasteaed-algkoolile sellesse raha kavandada ei õnnestunud. Jääb selgusetuks, kelle korraldusel jäi lasteaed-algkooli toetus eelarveprojektist välja. Haridusosakonna juhatajal ei ole ilmselgelt pädevust sellist otsust teha.

Küsime otse: kas see oli Urmas Klaasi isiklik korraldus jätta Ihaste eelarveprojektist välja?

Uut lootust või siis uut segadust on külvanud ka Tartu haridusvaldkonna abilinnapea Lemmit Kaplinski, kes rääkis 26. jaanuaril intervjuus ERRi raadiouudistele, et käimas on läbirääkimised erasektoriga ja kui need õnnestuvad, siis jõutakse lahendusele palju kiiremini, kui hakata tühja platsi peale rajama täiesti uut koolimaja.

Elanike seisukohast tõesti mõistlik jutt. Ent hiljutisel veebikoosolekul Ihaste elanikega kohtudes väljendas Kaplinski siiski risti vastupidiseid seisukohti: «Mul ei ole mitte mingisugust alust lubada, et kahe aasta pärast on Ihastes kool.» Kaplinski sõnas, et linn on alati toetanud eraharidusasutusi, selles pole küsimust. Aga kuna linn peaks panustama ka majaehitusse, siis selle projektiga ei soovita edasi minna, lausus abilinnapea.

Niisiis, avalikkuse ees käib halenaljakas näitemäng koostööst ja läbirääkimistest, kuid tegelikult mingeid läbirääkimisi ei toimu ja vastavasisulistel väidetel puudub seos reaalse eluga.

Äraütlevatest kirjadest võib läbi lillede mõista üht: linna rahaline võime, milleni Tartus Reformierakonna ennastsalgava juhtimise tulemusena on jõutud, pole pehmelt öeldes kiita. See asjaolu polnud linlastele saladuseks ka varem ja seetõttu pakkusidki arendajad, et võtavad 85 protsenti lasteaed-algkooli arendamisega seotud rahalistest riskidest enda kanda. Seda summat peab linnavõim järelikult suureks.

Seda enam tekitas Ihaste elanikes hämmingut jaanuarikuine linnavalitsuse otsus, milles teatati Ihaste tee 18 krundil maaostust koolimaja ja roheala rajamiseks summas kokku rohkem kui 390 000 eurot. Tuletame meelde, et ratsakeskuse krundile kooli rajada soovijad küsisid vähem, 335 000 eurot, ja lubasid selle eest reaalselt töötava lasteaed-algkooli valmis ehitada.

Niisiis on selline samm absoluutselt vastupidine suund sellele, mida elanikud ootavad. Keegi praegustest lapsevanematest ei toeta otsustuskorras kruntide kokkuostmist lootuses, et ehk kunagi 15–20 aasta pärast leiab linnavalitsus raha koolimaja rajamiseks. Ihaste seltsi küsitlustulemused näitavad, et oodatakse hoopis kiiremaid lahendusi. Need lahendused on olemas, aga poliitikud ja ametnikud ilmselgelt hoiduvad nendeni jõudmisest.

Ka Lemmit Kaplinski tunnistas kohtumisel Ihaste elanikega, et uue koolimaja maksumuse suurusjärk on 20 miljonit eurot ning ta nõustus elanike hinnanguga, et uut koolimaja ei ehita linn Ihastesse kindlasti ka aastaks 2030.

Niisiis, avalikkuse ees käib halenaljakas näitemäng koostööst ja läbirääkimistest, kuid tegelikult mingeid läbirääkimisi ei toimu ja vastavasisulistel väidetel puudub seos reaalse eluga. Kuud ja aastad mööduvad ja ainsad kontaktid linnavalitsuse esindajatega on postkasti potsatavad kirjad, milles otsitakse püüdlikult põhjusi, miks koolimaja välja pakutud rahastamismudeli järgi teha ei saa. Mõni vihasem elanik sajatab juba raekoja suunas, et valetavad seal nagu... Putin.

Märksõnad
Tagasi üles