Indrek Sirk: kiiruspiirangust teadmata ei saa seda täita

Indrek Sirk. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti liiklusõiguses on oluline erinevus võrreldes teiste riikide ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Üldpõhimõttena lõpetab ristmik kiirust piirava liiklusmärgi mõjupiirkonna, kuid Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud, et asulavälisel teel ristmik sellise kiirust piirava märgi mõju ei lõpeta. See on toonud kaasa inimeste karistamist, eriti ebaõiglane on see välisriigis juhiloa saanute suhtes. Üldiselt on suurematel teedel siiski dubleerivad märgid pärast ristmikku olemas.

Eelnev puudutab otse mööda sama teed liikunud juhte. Tehes ristmikul pöörde, on õiguslik olukord oluliselt teistsugune. Mistahes regulatsioone saab täita vaid liikleja, kes on sellest regulatsioonist teadlik. Kiirust piirav liiklusmärk kehtib vaid sellel teel, kuhu ta on paigaldatud. Pärast pööret laieneb kiirusepiirang ainult siis, kui on tegemist ala liiklusmärgiga. Tartu Postimehe loos «Liiklusmärk puudus kolm kuud, kuid kiiruskaamera trahvis» (TPM, 12.4) kirjeldatud Tiksoja kaamera juhtumi kohta saab öelda, et kuna konkreetne koht on asulaväline tee, siis kehtib seal üldine kiirusepiirang 90 km/h ning nn Tartu ringteelt pööret tegev juht ei saanud teada, et kehtib teistsugune kiirusepiirang.

Sarnane olukord oli ka mõni aasta tagasi Anna kiirusemõõtekohas, see oli tookord kajastatud ka ajakirjanduses.