GALERII ⟩ Ülikoolis on muumiate kõrval nüüd ka iidsed tarbeesemed ja luksuskaup

Ülespanek seob iidses Mesopotaamias, Egiptuses, antiikses Kreekas, Roomas, Indias, Hiinas ja Jaapanis kasutusel olnud esemed üheks näituseks. Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postmees

Alates laupäevast, 23. aprillist on Tartu ülikooli kunstimuuseumis avatud näitus «Iidamast-aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad», kus mitu eset on muuseumi püsinäitusel olevate muumiate ajast, teised aga «vaid» mõnisada aastat vanad. Näitusel on ligi 200 eset, mis esindavad iidset Sumerit, Egiptust, antiikset Kreekat, Roomat, Indiat, Hiinat ja Jaapanit ning viivad põgusale kultuurireisile ajas ja ruumis.

Paralleelid tänapäevaga

Ülikooli peahoonesse on kõigile vaatamiseks kokku kogutud mitme Eesti muuseumi esemed, mis on seotud kaugete maade arhitektuuri, toidu, vaba aja, kirjakultuuri, uskumuste ja rahaga. Vanim ese on 4200-aastane kiilkirjas savist dokument, samas on külastajail võimalik tutvuda lauamängudega 19. sajandist. Muu hulgas on välja pandud üks maailma vanemaid säilinud Araabia taevagloobuseid, amuletid iidsest Egiptusest ning Hiina naiste jalgu kängitsenud lootosekingad.

«Näituse tegemisel sai selgeks, et inimloomus ei ole aastasadade jooksul muutunud. Eluks esmavajalike ja otstarbekate asjade kõrval on paremale järjele jõudnud inimesed soetanud esemeid, mida tänapäeval nimetatakse luksuskaubaks. Ilusaid asju on alati ihaletud, nii vanadel aegadel kui ka praegusel sajandil,» ütles näituse kuraator Terje Lõbu. Näitus tutvustabki iidsete kultuuride viise endale head elu luua.

Väljapaneku teine kuraator Külli Valk tõi välja, et kuigi maailma eri paigus loodud, on kõik esemed pärit Tartu ülikooli kogudest ja teistest Eesti muuseumitest. «Välismaa muuseumite abi me väljapaneku koostamisel ei vajanud, kõik iidses Mesopotaamias, Egiptuses, antiikses Kreekas, Roomas, Indias, Hiinas ja Jaapanis kasutusel olnud esemed on laenatud kodumaisetest kogudest,» märkis Valk.

Kindlasti on näituse üks põnevamaid esemeid Vana-Egiptuse-aegne skarabeuse ehk sõnnikumardika kujuke, mille tagumisele küljele on kirjutatud hieroglüüfides loits. «Tõlgituna tähendaks see midagi sellist, et tuleb hoida keelt hammaste taga ega tohiks ilusasse surmajärgsesse ellu jõudmise nimel oma maise elu jooksul tehtud pattudest rääkida,» selgitas kuraator Lõbu.

Muuseum kui puhkusereis

Kuraatorid loodavad, et väljapanek kõnetab eeskätt kooliõpilasi, kuid lubavad avastamisrõõmu ka täiskasvanuile. «Usun, et inimeste huvi kaugelt pärit ajalooliste esemete vastu on viimaste aastatega kasvanud, sest reisimine oli pikalt üsna keeruline, aga nüüd on kaugeid maid võimalik avastada kodulinnast lahkumata,» kutsus Terje Lõbu kõiki põnevaid eksponaate kaema.

Näituse juurde kuulub haridusprogrammide valik, mis täiendab põhikooli 5. ja 6. klassi ning gümnaasiumi 10. klassi ajalootunde. «Sedasi saavad õpilased vahetu elamuse ja ajalookogemuse vana aja kultuure esindavate esemete kaudu ning näevad oma silmaga, milliseid asju inimesed toona kasutasid. Erinevate kultuuride identiteeti kandvad esemed aitavad kujutada ette inimeste elu sajandite eest ning saavutusi ja avastusi paljudes eluvaldkondades,» rääkis Külli Valk.

23. aprillil kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Terje Lõbu juhtimisel. Lapsed saavad mängida Kreeka lauamängu, kirjutada kiilkirjas ja hieroglüüfides, õppida muumiat mähkima ja panna kokku Vana-Kreeka templi mudelit. Kuni 2023. aasta 27. maini kestvasse väljapanekusse on oma panuse andnud Saaremaa muuseum, Narva muuseum, Eesti ajaloomuuseum, Eesti kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Tartu ülikooli raamatukogu.