Nüüd, mil pikk talv ning suuremad koroonavintsutused möödas, soovin meenutada üht möödunudsuvist laste sünnipäeva. Teise klassi tüdruk kutsus kenal suvepäeval hulga sõpru Saaremaale maakoju oma sünnipäevale. Ilus ilm, palju ruumi hoovil haljendavas rohus mängimiseks, suupisted ja morss, nagu olema peab.
Eili Arula: peaaegu oleks jälle meelest läinud
Üks külalistest, samuti algklassitüdruk, veetis pärast sünnipäeva hulga aega hoopis Tallinna lastehaiglas. Haljendavast rohust hakkas tüdrukule külge puuk. Diagnoos: puukentsefaliit. Sümptomid: osa lapse kehast oli halvatud.
Puukentsefaliidi läbipõdemise järel on terviseameti info kohaselt küll inimesel eluaegne immuunsus selle haiguse vastu, kuid kas see on kõige mõistlikum viis kaitse saamiseks?
Vaktsiini ja vaktsineerimist on viimase kahe aasta jooksul seostatud ikka ennekõike koroonaviirusega. Pidev debatt selle üle, kas koroonavaktsiinisüsti lasta teha või mitte ning kas ja kui palju sellest abi, on vaktsineerimisest rääkimise muutnud ebameeldivaks ka neile, kes kaitsepookimise vastu ei ole.
Pärast kaht aastat kestnud koroonapiiranguid on taas tulemas ehk veidi helgem suvi. Aga nii nagu ei ole kusagile kadunud koroonaviirus, ei ole kadunud ka puugid.
Alati tuleb puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine meelde siis, kui suur suvi juba käes ja esimesed uudised entsefaliiti nakatunutest levima hakkavad. Siis aga on selleks suveks kaitse saamiseks liiga hilja.
Aga nii nagu ei ole kusagile kadunud koroonaviirus, ei ole kadunud ka puugid.
Kui esimest korda puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, tuleb kahe süsti vahele jätta kuu, et kaitsepookimisest vähemalt üheks suveks kasu oleks. Et saada täielikku immuunsust, tuleb teha veel kolmaski süst, kuid see tehakse alles aasta pärast esimese süsti saamist.
Et sellele suvele vastu minna veidigi kindlama tundega, peaks esimese puukentsefaliidivastase kaitsepookimise tegema juba praegu. Siis jõuab veel enne südasuve organismis immuunsus tekkida. Ärgem unustagem ka koertele ja kassidele puugirohtu turjale tilgutada.