Noorte jalgratturite hüppelaud Cycling Tartu heitleb hooaja lõpul rahamuredega

Kuni 23-aastaseid tipprattureid on juba aastaid profitasemele lähemale aidanud Cycling Tartu klubi, mille esindusvõistkond kannab nime Team Ampler – Tartu2024 ning võistleb nii Eestis kui ka kaugemal. Tartu klubi eesmärk on tagada noortele head treeningu- ja võistlustingimused täiskasvanute klassi jõudmiseni, raha selle eesmärgi täitmiseks on aga järjest keerulisem leida.

 

10 noort meest

• Team Ampler – Tartu2024 on praegu kümneliikmeline. 
• Tiimis sõidavad Madis Mihkels, Joonas Kurits, Artjom Köster, Andres Roos, Erki Laanemäe, Markus Knaapi, Mantas Bitinas, Aivaras Mikutis, Alekss Krasts ja Pauls Rubenis.

Allikas: Cycling Tartu klubi

Üks Team Ampler – Tartu 2024 meeskonna liige on ülikoolilinnas sportlasteekonda alustanud ja mullu end vägevalt tõestanud noor jalgrattur Madis Mihkels (18).

Unistus täitus

Neli aastat tagasi ütles Mihkels intervjuus koolilehele, et unistab professionaalseks maanteeratturiks saamisest. «Kümne aasta pärast tahan sõita rattaspordi kõige kõrgemal tasemel ehk World Touri klubis,» rääkis Mihkels toona.

Cycling Tartu ridadesse kuulub ka mullu Belgias maailmameistrivõistlustel kolmanda koha võitnud Madis Mihkels. Sirotti Stefano Foto: Fotoreporter Sirotti Stefano Via Www.imago-images.de

Selle eesmärgi täitis ta kaks korda kiiremini, sest leping Belgia World Touri tiimiga Intermarchè Wanty Gobert on järgmiseks hooajaks taskus ja tulevikuplaanid paigas. Kirsiks tordil oli 2021. aastal MMil juunioride arvestuses võidetud pronksmedal.

Järgmise hooajani tuleb aga treenida ja võistelda ning Mihkels otsustas seda teha kodulinna klubis. «Pakkumisi oli ka Prantsusmaalt ja Hollandist, aga ma ei näinud mõtet praegu välismaale minna, sest selles meeskonnas on sama hea kui mujal, kuhu mind kutsuti,» lausus ta.

Paremad võimalused on tal enda sõnul nendel võistlustel, mis lõpevad grupifinišiga. Seda, millise profiiliga sõitja temast lõpuks saab, ei oska ta veel täpselt öelda. «See selgub alles mõne aasta pärast, kui olen vanemaks saanud ja füüsilised omadused on täielikult välja kujunenud,» ütles ta.

Kuigi Ampler Team – Tartu2024 võistkonda peetakse sageli profitiimiks, on see tegelikult kontinentaaltaseme klubi. See tähendab alla 23-aastaste järelkasvuvõistkonda, kus sportlased palka ei saa ning taustajõudki teevad suure osa tööd missioonitundest ja entusiasmist. Paremad rahateenimise võimalused avanevad sportlastele alles järgmistel tasemetel, nagu Continental Pro ja World Tour.

Ratturite abilised töötavad lisaks veel teiste Eesti rattakoondiste juures ning nende töötasu katab osaliselt Eesti jalgratturite liit. «Ilma alaliidu toetuseta see ettevõtmine võimalik ei olekski,» tõdes klubi mänedžer Rene Mandri.

Hinnatõus pitsitab

Jalgrattaliidule on Tartu klubi olemasolu Eestis tähtis, sest ainult noortekoondisega ei ole võimalik mitmetest võistlustest osa võtta. U23 koondisega saab võistlustel startida korraga kuus meest. Tänavu on liidriteks varem Tartu klubi esindanud Markus Pajur ja Rait Ärm, kes said profilepingu 2021. aastal.

Meie klubi tegemisi on Eestist kaugemal märgatud, liituda soovivad ratturid Euroopast.

Rene Mandri, Cycling Tartu​ mänedžer

Tänavuse hooaja eelarve jääb 350 000 euro kanti. Kolmandiku sellest täidab jalgrattaliidu toetus, Tartu linna panus on viimasel kahel aastal olnud 30 000 eurot.

Mandri sõnul on üldine hinnatõus kaasa toonud suure mure hooaja plaanipärase lõpetamisega. «Kui tanklates vaatab võrreldes eelarve koostamise ajaga vastu väga suur hinnatõus ning reisimine ja elamine kallineb, siis on juba praegu selge, et hooaja lõpp saab olema rahaliselt väga keeruline,» tõdes ta.

Juba eelmise aasta lõpus oli klubi miinuses ning rahaasjade korda saamiseks tuli toetajate juurde uuele ringile minna. «Ilmselt on vaja ka selle aasta teises pooles uuesti sponsorite poole pöörduda ja lisatoetust paluda,» lisas Mandri.

Kulud ei oleks nii suured, kui ratturid saaksid treenida aasta läbi Eestis, see aga pole võimalik. «Oluline oleks treenida vähemalt 70 protsenti aastast soojas kliimas, kuid Tartu klubi puhul on see protsent umbes 40,» nentis mänedžer. Olukorrast võetakse küll maksimum, kuid konkurentide eelarve on suurem ja järjel püsida on raske.

Balti riikides praeguse seisuga teisi selliseid järelkasvule keskenduvaid kontinentaaltaseme klubisid ei ole. Lähematest riikidest on selline tiim Poolas, kus tulemuse tegemiseks on noorte kõrval kaasatud ka vanemad profisõitjad. Kokku on Euroopas ligi 20 niisugust klubi.

«Kõrgema taseme World Touri tiimidel on omad järelkasvuosakonnad, kuid eestlasel on nende leivale keeruline saada. Lepingu teenimiseks on vaja ennast kohalikest sportlastest palju rohkem tõestada,» selgitas Mandri. «Meie klubi tegemisi on Eestist kaugemal märgatud, liituda soovivad ratturid Euroopast. Pooled sõitjatest ongi piiri tagant.»

Kahjuks ma praegu ei näe, et Eestis leiduks mõni ettevõte, mis tahaks rattatiimi eelarvesse panustada näiteks pool miljonit eurot aastas.

Jaan Kirsipuu, Cycling Tartu spordidirektor

Cycling Tartu klubile on oluline, et koos sõidaksid erinevate omadustega ratturid. «Peab olema neid, kelle peale mängida siledamal maal sprindifinišites, ning neid, kes tulevad hästi toime mägisema maastikuga raskematel etappidel,» arutles Mandri.

2022. aasta hooajaks on moodustatud kümneliikmeline rahvusvaheline meeskond, kus Mandri sõnul tuleb mõnda poissi esialgu taseme ühtlustamiseks järele aidata, et aasta teises pooles tiim tugevam oleks. «Praegu on kuus või seitse poissi, kellega saab tõsisemalt arvestada,» rääkis ta. Kui tasasemal maal töötab tiim Madis Mihkelsi heaks, siis raskematel radadel on paremad võimalused soomlasel Markus Knaapil.

Esimene võit loeb

Esimest hooaega sellisel tasemel sõitval soomlasel on soov käia kaasmaalase Antti-Jussi Juntuneni jälgedes, kes teenis käesolevaks hooajaks profilepingu.

«Kuigi tänavu on minu esimene hooaeg UCI tasemel ja pigem kogemuste otsimine, sooviksin head tulemust teha juba nüüd ning kaugemas plaanis sõita World Touri tiimis,» avas Knaapi oma tulevikuplaane.

Et ilm ei lase kogu aasta Eestis treenida, käib Cycling Tartu klubi võistkond tihti laagrites kaugemal, näiteks Hispaanias Alicante piirkonnas. Foto: Adam Illingworth

Mandri sõnul on võimalused häid tulemusi teha kindlasti ka teistel ja igaks võistluseks luuakse oma strateegia. Selles mängib tähtsat rolli Cycling Tartu spordidirektor Jaan Kirsipuu, kes koostab võistlusplaanid ning sõidab saateautos abilisena kaasas. «Treeneritööd teevad klubis teised inimesed ja poistel on ka eratreenerid. Minu ülesanne on eelkõige luua sõitudeks taktika ning vajaduse korral aidata Rened mänedžeritöös,» sõnas Kirsipuu, kelle sõnul on oluline saada kätte kasvõi esimene võit.

Klubi senine parim tulemus pärineb Poolast 2019. aasta Solidarnosti velotuurilt, kus Norman Vahtra teenis etapivõite ning üldarvestuses esikoha. Kirsipuu nõustus, et suurema eelarvega saaks palju asju paremini teha. «Kahjuks ma praegu ei näe, et Eestis leiduks mõni ettevõte, mis tahaks rattatiimi eelarvesse panustada näiteks pool miljonit eurot aastas,» ütles ta. «Miks peaks keegi oma raha suunama Eesti klubisse, kui reklaamiväljund on mujal Euroopa rattariikides palju suurem?»

Esimesed võistlused peeti juba märtsis ning tänavune hooaeg on pikk. Kokku on klubil ja noortekoondisel kalendris kirjas üle 20 võistluse.

Juba hooaja algul on vaja hästi esineda, sest U23 koondistele mõeldud kõrgetasemelisele Tour de l’Avenirile teenivad vabapääsme ainult 15 parimat reitingu alusel, lisaks kutsetega osalejad. Märtsis Belgias toimunud rahvuste karika etapi järel hoiab Eesti U23 koondis punktiarvestuses kümnendat kohta ja proovib püsida viieteistkümne hulgas.

Hooaja tähtsaimad võidusõidud on 24. aprillil algav Bretagne’i tuur, mai lõpul Eesti tuur koos Tartu linnaetapiga ning augustikuine Balti Keti tuur.

 

KOMMENTAAR

Veljo Lamp, Tartu linnavalitsuse sporditeenistuse juhataja

Praegu on Tartul neli esindusvõistkonda ja need on kõik seotud pallimängudega. Linnal on kindel plaan ja soov, et järgmisest aastast oleks ka Ampler Team – Tartu2024 üks linna esindusvõistkondi.

Tartu on olnud tuntud rattaspordikeskus ja siit on sirgunud terve hulk tipprattureid. Selline tulevikulootusest võistkond oleks hüppelauaks ja vaheetapiks parimatele, et pakkuda võimalust profileeri edasi siirduda. See on igati vajalik etapp ja miks ka mitte – siin võiks linn enam kaasa rääkida.

Sel aastal toetab linn meeskonda 30 000 euroga. Kui aga saadakse linna esindusvõistkonna staatus, tõuseks eeldatavasti ka linna toetus. Tartu jalgrattasõbralikkust on märganud ka Eesti jalgratturite liit (EJL), kes on teinud ettepaneku kandideerida lähiaastatel rahvusvahelise jalgratturite liidu (UCI) Bike City märgise tiitlile. Selle nimel moodustatakse ­EJLi ja linna ühine töörühm, mille liikmed hakkavad märgise saamiseks koostööd tegema. Tore oleks ju olla Baltimaade rattapealinn.

 

Klubi sündis, sest midagi tuli ette võtta

Cycling Tartu klubi loomise idee tekkis 2014. aastal, kui jalgratturikarjääri lõppemisel siirdus Rene Mandri tööle lätlaste rattaklubi Rietumu-Delfin juurde. «Seal sain mõne aasta jooksul aru, et kui väga tahta, saab samasuguse tasemega klubi luua ka Tartusse. Järelkasvu treeningu- ja võistlustingimused Eestis kiita polnud ja tuli midagi ette võtta,» meenutas Mandri.

2017. aastal alustati koos esimeste toetajatega Cycling Tartu nime all, nüüd on olemas nimi­sponsor Ampler Bike ning 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnana on suurtoetaja ka Tartu linn.

«Tundus, et meil on võimalik neid toetada ja sel koostööl oleks tuntav mõju kogu Eesti rattaspordi arengule,» sõnas Ampler Bike’i tegevjuht Ardo Kaurit. «Üks osa on lihtsalt sportlaste toetamine, teisalt usun, et meie nime levik aitab ettevõttel oma usaldusväärsust suurendada ja rattaid müüa, isegi kui me otseselt spordirattaid ei tooda.»

Praegune koostööleping kehtib tänavuse hooaja lõpuni ja tuleviku kohta selguvad otsused käigu pealt. Selleks, et konkurentsi klubis tihedamaks muuta, on võistkonnas eestlaste kõrval sõitjaid veel Lätist, Leedust ja Soomest.

Klubi asutamisel abikäe ulatanud Hannes Kirs, kes nüüd on Astri grupi üks omanikke, toetab rattureid endiselt ja kuulub klubi juhatusse. Suure panuse lisavad veel varasemad Eesti tippsõitjad eesotsas rahvuskoondise peatreeneri Jaan Kirsipuuga, kes on Tartu klubis spordidirektor.

«Rene Mandri metsik energia ja lennukad ideed on need, mis mulle motivatsiooni annavad. Ei ole hea, kui poisid peale juunioride klassi lageda taeva alla jäävad,» lausus Jaan Kirsipuu.

Ta lisas, et sõitjate seas on andekaid noori, kellel on suur motivatsioon treenida, kes aga pole veel jõudnud endale nime teha. Mõne sõitja areng on hilisem ja umbes 23-aastaselt on selge, kui kõrgele tasemele noor jalgrattaspordis jõuda võib. TARMO ARU