Eesti geograafias teedrajava teose sajandat aastapäeva tähistab uus trükk

Raamatuga on kaasas kolm kaardilehte. Foto: Raimu Hanson

22. aprillil toimub Tartu ülikooli Oecologicumi uues õppehoones Liivi 2 eelregistreeritud huvilistele järjekorras 14. Eesti ökoloogiakonverents, kandvaks teemaks «Eesti maastikud 100». See on ajendatud faktist, et aastal 1922 avaldas Johannes Gabriel Granö ajakirja Loodus kolmes numbris artikli «Eesti maastikulised üksused», mida peetakse teadusliku maastikukäsitluse alguseks Eestis.

Lähtudes Eesti ala liigenduse neljast aspektist – reljeef, veestik, taimestik ja asustus – selgitas Granö välja maastikulised piirivöötmed, millest paljud on kasutusel veel tänagi. Regio kirjastas neil päevil selle artikli uuendatud trüki raamatuna, mille on koostanud Taavi Pae, välja andnud TÜ geograafia osakond ja Eesti geograafia selts. Raamatu esitlus on kavas konverentsi alguses.

Soome geograaf Granö oli aastail 1919–1923 eestikeelse Tartu ülikooli esimene geograafiaprofessor ja geograafiakabineti rajaja. Samuti oli ta kuni Soome lahkumiseni Eesti kirjanduse seltsi kodu-uurimise toimkonna esimene esimees.

Pärast kodumaale naasmist 1923 valmis tal Taavi Pae teatel aastal 1929 raamat «Puhas maateadus», mille koostamisel kasutas ta ka palju Eesti näiteid. «1997. aastal tõlgiti see inglise keelde, mis näitab ilmekalt Granö tollaste tegemiste aegumatust,» lisas Pae. «Teose kaudu on ka Eesti maastikud maailmas tuntumad.»