/nginx/o/2022/03/27/14449189t1h8317.jpg)
Keskkonnaamet sai valmis eelmise aasta huntide ja karude tehtud keskkonnakahjude statistika, mis näitab, et Tartumaal lõhkusid karud mullu 47 mesitaru ning huntide saagiks langes Tartu maakonnas kuus lammast. Harjumaal tegid suurkiskjad aga kõigist Eesti maakondadest mullu enim kahju.
Saabunud kevadel on metsloomad, nende seas suurkiskjad üha enam liikvel. Karude ja huntide rüüstetööde ennetamiseks soovitab keskkonnaamet loomaomanikel ja mesinikel oma vara kiskjatõrjeaedadega kindlustada ning ennetada ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Hõlpsasti kättesaadav toit meelitab metsloomi inimese lähedusse. Nii on sellelgi aastal juba aset leidnud esimesed juhtumid, kus karu on käinud mõne mesila kallal või hunt leidnud kerge kõhutäie kaitseta lambakarjast.
Rüüstetöö tagajärjega tegelemise asemel on mõistlik võimalikke probleeme ennetada. «Et karul ei oleks lihtne mesitarusid lõhkuda ja hunt ei kipuks loomakarja murdma, soovitame tarude ja karjamaade ümber paigaldada korralikud elektrikarjusega kiskjatõrjeaiad. Need annavad kiskjatele selge sõnumi, et see vara kuulub kellelegi teisele ja neil ei ole sealt kerget kõhutäit loota. Nii ei kujune aja jooksul ka lihtsa saagiga harjuvaid nuhtlusisendeid,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Kiskjakahjude ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab keskkonnaamet kuni 50 protsendi ulatuses. Selleks tuleb mesinikel ja loomaomanikel esitada keskkonnaametile taotlus.
Eelmisel aastal riigile teada antud kiskjakahjude juhtumite eest hüvitab keskkonnaamet kahjustusi kokku vähemalt 302 025 euro ulatuses, sellest 222 717 eurot makstakse karukahjude ja 79 212 eurot eelmisel aastal tekkinud hundikahjude leevendamiseks. Ilvesega tekkis karjakasvatajatel konflikte väga vähe.
Mesinikele korvatud karukahjude summad on võrreldes paari eelmise aastaga suurenenud. Enim teatati ametile mesitarude rüüstamistest Harju, Põlva, Valga ja Viljandi maakonna mesilates. Lisaks mesitarude rüüstamisele murdsid karud Harjumaal vähemalt 27 lammast ja Lääne-Virumaal ühe vasika.
Hundikahjude eest on hüvitiste taotlused võrreldes varasemate aastatega märgatavalt vähenenud. Kõige enam makstakse hundikahju hüvitisi Rapla, Viljandi ja Järva maakonna lambakasvatajatele. Lisaks lammastele said möödunud aastal hundi saagiks vähemalt 22 vasikat, neli kodukitse, kolm koera ja üks poni.
Karude ja huntide tehtud kahjud 2021. aastal
Karude rüüstatud mesitarud Huntide murtud lambaid
Harjumaa 123 58
Hiiumaa 0 0
Ida-Virumaa 6 0
Jõgevamaa 21 1
Järvamaa 74 75
Läänemaa 7 48
Lääne-Virumaa 74 28
Pärnumaa 49 25
Põlvamaa 105 6
Raplamaa 37 127
Saaremaa 0 0
Tartumaa 47 6
Valgamaa 93 7
Viljandimaa 91 88
Võrumaa 47 28
Eestis kokku 774 496
Allikas: keskkonnaagentuur
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)