Tartu Ülikool tihendab koostööd Euroopa tuumauuringute keskusega
20. aprill 2022, 11:06
Tartu Ülikool ja Euroopa tuumauuringute keskus (CERN) sõlmisid 19. aprillil vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on tihendada koostööd tuleviku ringpõrguti (ingl. k Future Circular Collider, ehk FCC) eksperimendis.
CERNi katsetest on avalikkusele hästi teada suur hadronite põrguti (LHC) ehk osakestekiirendi Prantsusmaa ja Šveitsi piiril, millega avastati Higgsi boson, elementaarosakeste füüsika standardmudeli üks nurgakive. Kavandatav osakestekiirendi, tuleviku ringpõrguti on sellest neli korda suurem. See on CERNi üks ambitsioonikamaid teaduseksperimente, mis võimaldaks uurida aineosakesi senisest palju täpsemalt.
Tuleviku ringpõrguti uuringu juhi Michael Benedikti sõnul pakub koostööprojekt suurepärast katsekeskkonda Tartu Ülikooli värsketele ideedele, mis on seotud põrguti seadmete kestliku arenduse ja käitamisega. «Tänu vastastikuse mõistmise memorandumile on võimalik kasutada ringpõrguti projektis ülikooli pikaajalist asjatundlikku tuge ja Eesti saab CERNi assotsieerunud liikmena oma alusteadustesse tehtud investeeringutelt käegakatsutavat tulu,» ütles Benedikt.
Tartu Ülikooli ning mitme teise Eesti teadusasutuse ja ettevõttega sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum hõlbustab siinsete teadusrühmade osalust CERNi teadustöös. Koostöösidemete tihendamise eestvedaja, Tartu Ülikooli materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini sõnul on see meie teadlastele ja tudengitele ühelt poolt hea võimalus rääkida kaasa rahvusvahelises tippteaduses, teisalt toetavad koostööst saadud teadmised ja oskused ka Eesti kohaliku kõrgtehnoloogilise tööstuse arengut.
Kuigi CERNi peamine uurimissuund on eksperimentaalne osakestefüüsika, tehakse seal teadus- ja arendustööd ka paljudes teistes valdkondades, näiteks materjaliteaduse, infotehnoloogia ja hajusarvutussüsteemide arenduse, keskkonnauuringute ning tervisetehnoloogia alal.
CERNil on koostöösidemed Tartu Ülikooli erinevate teadusrühmadega mitmes eksperimendis. Näiteks osaleb keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen pilvekambri eksperimendis CLOUD (Cosmics Leaving Outdoor Droplets), mille eesmärk on uurida kliimamuutusi mõjutavaid atmosfääriprotsesse molekulaarsel tasandil. Koostööd tehakse ka eksperimentaalfüüsika, teoreetilise füüsika ja materjaliteaduste vallas.
«Senised kogemused on näidanud, et CERNiga tehtava koostöö mõju võib avalduda ka füüsikakaugetes valdkondades, näiteks keeleõpperakendustes. Sai ju eestlaste loodud veebipõhine keeleõppeprogramm Lingvist tõuke just tuumafüüsik Mait Münteli doktoriõpingutest CERNis,» tõi Zadin näite.
CERNiga liitumine on üks Eesti teadustaristu arendamise pikaajalise kava eesmärkidest. Eesti on CERNi assotsieerunud liige 2021. aastast, täisliikme staatuseni on lootust jõuda mõne aasta jooksul.
Vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastasid CERNiga lisaks Tartu Ülikoolile veel Tallinna Tehnikaülikool, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, haridus- ja teadusministeerium ning NPM Silmet OÜ, GScan OÜ ja OÜ Testonica Lab.