Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Lapsed võistlevad Dnipros juttudega sellest, kes kui kiiresti on pidanud oma kodu maha jätma

Copy
Poisid Dnepri kaldal pargis mänguväljakul.
Poisid Dnepri kaldal pargis mänguväljakul. Foto: Inna Šulženko

Lahing Donbassi pärast on alanud. Venemaa ametnikud teatavad, kuidas nad rakettide ja suurtükiväega on tabanud 1260 sihtmärki 300 miili pikkusel rindejoonel, sealhulgas Slovjanskit ja teisi idarinde lähedal asuvaid linnu.

Esmaspäeva hilisõhtuses videokõnes ütles aga Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi: «Ükskõik kui palju sõdureid sinna joonele koondatakse, me kaitseme end. Me võitleme. Me ei loobu millestki.»

Põlenud kaubik tühjal teel Popasnasse Ukrainas Donbassi piirkonnas.
Põlenud kaubik tühjal teel Popasnasse Ukrainas Donbassi piirkonnas. Foto: Ronaldo Schemidt

Presidendi nõunik Oleksi Arestovitš ennustas, et Moskva vägedel napib jõudu Ukraina kaitsest läbi murda. «Nende pealetung ebaõnnestub – annan teile 99-protsendilise garantii – neil lihtsalt pole piisavalt jõudu,» ütles ta.

Niisuguseid ridu vahendab tänane Briti päevaleht The Gardian.

Inna Šulženko Dnipros, mis asub Donbassi naabruses, ütles, et eile pärastlõunal tabas mürsk nende linna mahajäetud sõjaväeosa kõrval elumaja. Selle elanikud olid läinud suvilasse ja jäid seetõttu ellu.

«Sireene ja plahvatusi on meil siin kuulda nüüd palju sagedamini kui varem,» rääkis ta. Öine liikumiskeeld, mis vahepeal kestis kella 20-st kuni kella 6-ni, on Dnipros nüüd lühendatud kella 22-st kuni kella 5-ni. «Ma arvan, et see on paanika vähendamiseks või inimeste rahustamiseks,» ütles Inna Šulženko.

Keegi ei tea, mis tulevik toob.

Parkides mängivad lapsed ka sõja ajal.
Parkides mängivad lapsed ka sõja ajal. Foto: Inna Šulženko

Sõjaväsimuse ja pinge leevenduseks otsustas Inna Šulženko teha täna jalutuskäigu läbi pargi Dnepri kaldal. Laste vestlused, mida ta juhtus kuulma, ei päästnud teda sõja kohalolust aga eemale.

Väiksed poisid arutasid tuliselt selle üle, kes mis linnast ja kuidas on pidanud lahkuma.

«Minu ema ütles mulle üks päev varem ette, et me peame ära sõitma ja kõik maha jätma,» sõnas üks.

Teine vastas: «Sul vedas! Mul oli aega 30 minutit, et selleks valmistuda. Mu ema nuttis enne seda vahet pidamata, meid pommitati päeval ja öösel.»

Kui paljudest erinevatest linnadest lapsi kohtab praegu Dnepri-äärses pargis, mõtles Inna Šulženko. Lapsi, kes on oma südames samamoodi suures mures nagu nende vanemadki. Et mis ometi saab?

Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates loe blogist.

Tagasi üles