/nginx/o/2013/09/05/2209637t1he9f1.jpg)
/nginx/o/2022/04/17/14489843t1h4ee8.jpg)
Ärkamisaeg on käes Narva põlevkivielektrijaamade renoveerimiseks, sest paremat alternatiivi Eestile ei ole seni leitud. Lõpp tuleb teha meeletule puidu põletamisele Narva elektrijaamades.
Aasta algul lootsid tarbijad, et praegune koalitsioonivalitsus teeb kõik, et kõrgeks tõusnud elektrihinna kohta tehakse õiged järeldused ja otsused, saavutatava leevenduse tulemusel elektri hind langeks 25–30 euroni megavatt-tunnist. Tegelikult algas valitsuses elektrihinnaga trikitamine.
Juba aastaid on elektrikriisi lahendamiseks teinud ettepanekuid Tallinna tehnikaülikooli haridusega tunnustatud elektriinsenerid, elektriala doktorid ja professorid, kuid kahjuks ei pole valitsused elektriala spetsialistide ettepanekuid kuulda võtnud.
Jaanuaris kirjutas TTÜ professor Alar Konist Postimehes, et Eesti ei tohiks kergekäeliselt loobuda oma põlevkivi kasutamisest elektritootmisel, ja selgitas üksikasjaliselt, kuidas tuleks praeguses energiakriisi olukorras tegutseda ning kuidas on võimalik Narva põlevkivielektrijaamades reguleeritavad võimsused keskkonda säästvalt tööle panna. Professor mainis, et me peame hindama seda, mis meil on, ja kasutama seda kõige mõistlikumal viisil. Ta lisas, et kõige lühem tee energiakriisist välja tulekuks on hakata kiires korras tegema Narva elektrijaamade tehnoloogias muutusi ning vanad tolmpõletusplokid asendada uute, nüüdisaegsete keevkihttehnoloogial töötavate energiaplokkidega.
Tundub, et valitsus ei oleks professori ettepanekut nagu kuulnudki ja Eesti Energia valmistub Narva põlevkivielektrijaamu üle viima hakkpuidule, millest on puudus praegugi. Aga see pöörab kogu energiamajanduse pahupidi: tõusevad puidu ja hakkpuidu hinnad. Raske olukord ootab ees hakkpuitu kasutavaid soojatootjaid ja väikekatlamajade pidajaid. Suurest hinnatõusust ei pääse ahjukütte ja puupliidi kasutajad.
Ometi oleks ajakohastatud Narva põlevkivijaamad kindlaks tagatiseks ajal, kui tuule- ja päikeseenergiat napib.
Mulle näib, et praegu ei suudeta otsustusvõimetuse tõttu elektrihinna kriisi leevendamiseks mingit olulist lahendust leida. Samas jahutakse elektritarbijatele päästvast tuule- ja päikeseenergiast ning muust taastuvast energiast. Kliimaeesmärkide nimel, hea küll, aga unustatakse, et see ei lahenda kõrge elektrihinna probleemi ega kindlusta energiajulgeolekut ja sellega ka riigi julgeolekut. Praegu näiteks plaanib Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi tõsta võrgutasude hinda, sest tarbimine on kalli elektri tõttu vähenenud.
Elektri kõrge hind toob ülisuurt kasu Eleringile, kuid mitte elektri tarbijatele ja majandusele. Ajakirjanduses on mainitud, et Elering teenib Soome-Eesti hinnaerinevusest miljoneid eurosid kasu päevas, kuid tarbijale see elektrihinna alandamist pole toonud.
Valitsus soosib Eleringi tegevust, põhjuseks suured rahavood, mida saab kasutada tuule- ja päikeseenergia arendamiseks ning uute ühendusliinide rajamiseks riigi raha lisamata. Kahjuks aga mitte Narva reguleeritava võimsusega põlevkivijaamade ajakohastamiseks, mis tagaks elektrivarustuse igal ajal, ilmast hoolimata. Ometi oleks ajakohastatud Narva põlevkivijaamad tagatiseks ajal, kui tuule- ja päikeseenergiat napib.
Eleringi kohustus peaks olema kindlustada tarbija varustamine kvaliteedinõuetele vastava elektriga kõige odavamate hindadega. Eleringi juht väidab aga, et tarbijale on varustuskindlus tagatud, kui lambike põleb – kasvõi kõrge hinnaga. Selline arusaam on tarbija elektrivarustusega kindlustamisest hullem kui stagnatsiooniajal, mil riik püüdis elektrit viia igasse taresse põhimõttel, et piisab, kui lambike põleb. Ja sai petrooleumlambid ära panna.
Tänapäeval on jaotusvõrkude tehniline tase märgatavalt paranenud, kuid kõrge hind piirab elektri kasutamist ja liinihoolduseks raha ei jagu. See aga sunnib tarbija petrooleumilambid uuesti kasutusele võtma. Hea, kui nüüd petrooleumi veel kusagilt saada on.