Vaiksel neljapäeval suri Tartus haiglas kirjandusteadlane Silvia Nagelmaa (22. V 1929 – 14. IV 2022), kelle peamine uurimisvaldkond oli eesti luule ja eriti poeemilugu. Viimasest kirjutas ta ka väitekirja ja kaitses selle aastal 1985 ning täitis sellega kirjandusteaduslikult tühja koha, sest lüroeepika oli seni põhjalikult analüüsimata.
Suri kirjandusteadlane Silvia Nagelmaa
Ta avaldas kümneid teadusartikleid ja arvustusi ning ka luule aastaülevaateid, koostas Ilmi Kolla luulevalimiku «Minu kevad» (1983) ja Anna Haava kogumiku «Laulan oma eesti laulu» (1996). Ta oli üks viieköitelise «Eesti kirjanduse ajaloo» (1965–1991) koostajaid.
Silvia Nagelmaa (tookord veel Joa) lõpetas 1948 Tartu 3. keskkooli. Pärast Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna lõpetamist 1953 oli ta kuni teadustööle asumiseni üle 20 aasta Tartu keskkoolides eesti keele ja kirjanduse õpetaja.
Abikaasa Abel Nagelmaa (1926–2013) oli samuti kirjandusteadlane. Pere elas Karlovas raamatutest tulvil korteris. Neil on kaks tütart.
Silvia Nagelmaa ärasaatmine on 23. aprillil kell 14 Tartu krematooriumis.