Tiigri-koolis poeb tehnoloogia igasse tundi

Puutetundliku tahvli abil saab ka matemaatikatunni peast arvutamisse pisut enda liigutamist tuua – Konguta kooli neljanda klassi lapsed võtavad üksteise selja taha rivvi ja lahendavad kordamööda tahvlile ilmuvaid tehteid. Pildil on ülesannet tegemas Claudia-Tristen Värv, oma korda ootab Eva-Lotta Unt. Foto: Sille Annuk

 Kuue klassiga Konguta koolis oli terve eilne päev toredat ärevust täis. Pärast Eesti innovaatilisimaks kooliks tunnistamist helistasid sõbrad ja ajakirjanikud ning toetajad saatsid lastele komme.

Kooli juhataja Liina Tamm oskas juba nagu kuulipildujast ette vuristada, miks Tiigrihüppe sihtasutus just nende kooli 18 hulgast välja valis ja Tiigri Tegijaks tunnistas.

Aastaid tagasi sai kõik alguse ühest valla mahakantud arvutist, varsti saadi ka teine samasugune. Esimese päris uute arvutitega klassi tegid vargad küll peaaegu tühjaks, kuid õnneks olid nad tehnikakauged ja kallite arvutikastide asemel panid plehku hoopis monitoridega, mida oli tunduvalt odavam asendada.

Nüüdseks on koolil olemas meediaklass sülearvutitega ja igas klassiruumis kaks arvutit, millest üks on õpilastele. Ühes klassis on kasutada puutetundlik tahvel, olemas on digifotoaparaadid, õpetajad peavad blogisid ja käivad pidevalt koolitustel.

Lihtsalt läks nii

Rahvusvahelise projekti raames on neljal õpetajal tundideks kasutada puutetundliku ekraaniga tahvelarvutid. Õpetaja Elin Karuoja rääkis, et see väike abivahend on kasulik mitmeks puhuks ja sugugi mitte ainult tehnoloogilise poole pealt.

Näiteks saab seda kasutada kiiremate laste premeerimiseks, aeglasemate või vähem võimekate aitamiseks ning ka koostöö õpetamiseks – õpilased peavad ise paika panema, kes ja mis järjekorras ihaldatud riistapuud kasutada saab.

Täiskasvanutel on vahel uue tehnoloogia kasutamisel ikka pisike ärevus sees, aga lapsed harjusid õpetajate sõnul tahvelarvutiga imekiiresti. Juhataja Liina Tamm paljastas muigega kahtluse, et sellel põlvkonnal oli juba sündides sõrmede sees see liigutus, millega puutetundlikul ekraanil pilti suurendada-vähendada.

Kõige positiivsem kogu tehnikahunniku juures on aga see, et kõike seda ei ole arendatud mõttega, et olla Eesti innovaatilisim, kõik on lihtsalt huvi ja aktiivsuse tõttu niimoodi välja kukkunud. Aastate jooksul ongi seesama Tiigrihüppe sihtasutus heaks partneriks olnud – nemad pakuvad välja ja Konguta kool on kõigest õhinal kinni haaranud.

Lisaks aule, kuulsusele ja uhkele klaasist tiigrikirjule kujule sai kool ka raha – 10 000 eurot, millega kooli tehnikaparki täiendada-uuendada.

Rohkem tahvelarvuteid

Mida lapsed ise auhinnarahaga teha tahaksid, on vähemalt neljanda klassi õpilastel selge: kindlasti on vaja palju tahvelarvuteid. Robin Kull pakkus kavala muigega, et kõigil õpilastel võiks olla päris oma puutetundlik arvuti, aga kui selleks raha ei jätku ... no siis võivad need olla ainult tublimatel.

Tema klassiõde Marta Külaots lisas, et tegelikult kuluksid meediaklassi ka uuemad ja kiiremad arvutid ära.

Viimane soovidest tõenäoliselt ka täitub, sest praegused klassis kasutada olevad sülearvutid on juhataja sõnul kole aeglaseks jäänud. Ülejäänud raha eest on kindlasti plaanis õpetajaid veel rohkem koolitada ja auhinna andjalt tuli ka «käsk» tänada tubli töö tegijaid peoga.