Kuidas Kriimanis kunagi inimesi koerte vastu vahetati, ja teised lood – raamatus «Kriimani kriimud lood»
/nginx/o/2022/04/12/14481226t1h143b.jpg)
Kui üks Tartumaa mõis on üle neljasaja aasta vana ja küla saab kohe saja-aastaseks, siis on sel kohal rääkida lugusid palju. Nii on ka Kriimani mõisa ja külaga. Seda enam, et mõisa viimased omanikud enne teist maailmasõda olid kuulsad tartlased – arstiteadlane Aleksander Paldrok ja suurärimees Karl Jänes.
Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Eda Kalmre, kes on ise Kriimanis sündinud ja kasvanud, on osa neist lugudest kokku kogunud ning pannud raamatusse «Kriimani kriimud lood».
/nginx/o/2018/09/20/11432171t1h85b5.jpg)
Raamatu sissejuhatuses kirjutab Eda Kalmre: «Võib ju küsida, et mis on Kriimanis nii erilist, et just selle mõisa ja küla, nende talude ja siin elanud inimeste elud ja lood väärivad raamatusse raiumist? Õige on, et tegelikult vääriks iga küla ja kogukonna lugu talletamist, kui oleks vaid mäletajaid ja talletajaid. Paljudes Eestimaa kohtades on paikkondlik ja kogukondlik mälu kadumas. Ühiseid töö- ja suhtlemispaiku on jäänud väheks, sest elu on koondunud suurematesse keskustesse, elatakse küll maal, aga tööle käiakse ja suheldakse peamiselt linnas ja alevikes. /.../ Oma kodukülast ja siin elanud inimestest raamatut kirjutada, on minu jaoks olnud väga eriline kogemus. Ühest küljest tunnen suurt seotust ja vastutust ning teisalt sooja tänutunnet nende inimeste ees, kes minuga oma mälestusi jagasid. Kõik need kohtumised olid emotsionaalsed ja soojad. Tore oli lapsepõlve sõpradega ja siin elanud/elavate tuttavatega koos meenutada möödanikku, lapsepõlve, sündmusi ja inimesi, armsaid paiku, saada teada seiku, mida varem ei teadnud.»
Raamatust saab lugeda, kes on olnud Kriimani mõisa omanikud, kuidas mõisas kunagi inimesi koerte vastu vahetati ja mida pakuti mõisas külalistele hommikul joogiks. Lähemast ajaloost saab teada, kuidas majandasid mõisat selle viimased omanikud Aleksander Paldrok ja Karl Jänes. Mitu päeva ikkagi kestis ärimees Karl Jänese kuulus küünipidu ja miks kandis kohalik sovhoos Rootsis elava ja töötava arsti nime.
Kuidas käis üle Kriimani teine maailmasõda, mida tegid poisid Kriimanisse sõjast jäänud tankiga? Miks kandis sovhoosi pull nime Tarzan? Miks on paljudel Kriimani elanikel olnud soomepärane perekonnanimi ning kelle moesalongis tehtud kleite kandsid peaaegu kõik külanaised?
Niisuguseid ja veel paljusid muid lugusid leiab sellest raamatust.
/nginx/o/2022/04/12/14481198t1h4c43.jpg)
Eda Kalmre
Kriimani kriimud lood
Tartu 2022
288 lk
Väljaandjad Kriimani Küla Selts ja EKM Teaduskirjastus
Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurkapital, Tartumaa kohaliku omaalgatuse programm (KOP), Kastre vallavalitsus
Teostaja Vahka Meedia OÜ