Elering püstitab Eesti elektrisüsteemi Euroopa elektrivõrku ühendamise projekti raames Tartu linna serva Eesti teise kõrgepingeliini disainmasti nimega Sookurg. Disainmast Sookurg kuulub samasse perekonda 2020. aastal Läänemaale rajatud mastiga Soorebane.
Elering püstitab Tartu linna serva kõrgepingeliini disainmasti Sookurg
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Elering tahab anda oma taristut uuendades panuse avaliku ruumi kujundamisse ja ühtlasi Tartu Euroopa kultuuripealinna projekti. «Disainmastil on veel teinegi Euroopa mõõde: Sookurg aitab meid eemaldada Venemaa elektrivõrgust ja liita Mandri-Euroopa elektrivõrku,» sõnas Veskimägi.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul sümboliseerib Sookurg väga hästi neid teemasid, mis on Tartuski praegu käsil. «Elujõulise tuleviku ehitamine ei ole ainult tehnoloogiline väljakutse, vaid see annab meile võimaluse muuta ka oma elukeskkond esteetilisemaks ja põnevamaks,» lisas ta.
Uus disainmast tuleb Tähtvere külla Tallinna-Tartu maantee ja Tiksoja tee ristumiskohta. Mast on ligikaudu 45 meetrit kõrge ja see hakkab kandma 330-kilovoldist transiitliini ning kohaliku elektrivarustuse jaoks olulist 110-kilovoldist liini. Masti ja kogu uuendatava kõrgepingeliini peatöövõtjad on energiataristu ehitajad Enersense ja Leonhard Weiss. Mõlema disainmasti autorid on arhitektid Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Sookure metallosad valmivad firma Norsteel S.r.l Rumeenia tehases. Praegu on käimas masti tootmisjooniste viimistlus ning alanud on ka esimeste detailide väljalõikamine terasest. Masti osade keevitustööd toimuvad Rumeenia tehases lähematel kuudel ning masti püstitamine leiab praeguse plaani järgi aset suve teises pooles. Uue disainmasti juurde kuulub ka maastikuarhitektuurne ja valgustuslahendus.
Disainmast Sookurg hakkab kandma Balti-Tartu kõrgepingeliini juhtmeid. Liin on osaks suurprojektist, mille tulemusel eemaldavad Balti riigid oma elektrisüsteemi Venemaa võrgust ning liituvad hiljemalt 2026. aasta alguses Mandri-Euroopa elektrisüsteemi ja sagedusalaga. Kogu projekti maksumus on Eestis ligikaudu 300 miljonit eurot ja Euroopa Liit rahastab seda 75 protsendi ulatuses.