Järgmisel nädalal toimub Tartu messikeskuses rahvusvaheline maaelule ja maamajandusele pühendatud maamess, mis üle mitme aasta taas võõrustab põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid. Maamessist võtab osa ligemale 430 eksponenti kaheksast riigist.
Maamess toimub taas üle mitme aasta
Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul ei oleks 2019. aasta maamessi lõppedes keegi osanud ennustada, et järgmist messi tuleb kolm aastat oodata, kuid koroonapandeemia lõi korraldajate plaanid sassi. Kui muidu oleks tänavu maamessi ajaloos kätte jõudnud oluline verstapost ehk 30. toimumiskord, peab seda projektijuhi sõnutsi veel kaks aastat ootama.
«Juubelimessi tähistame 2024. aastal, kui Tartu koos Lõuna-Eestiga kuulutatakse Euroopa kultuuripealinnaks. Kindlasti planeerime siis messiprogrammi juubeliväärilisi ettevõtmisis, mis haakuvad ka kultuuripealinna eesmärkidega, ning oleme valmis võõrustama varasemast rohkem rahvusvahelisi külalisi,» märkis ta.
Nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtete huvi maamessi vastu vahepealsed koroona-aastad vähendanud pole, vaid mess toimub korraldajate sõnutsi samamoodi nagu varem, laiudes nii sisepaviljonides kui ka seitsme hektari suurusel näituseväljakul. «Hea meel on näha nii aktiivset osavõttu, mis tõestab messi kui turunduskanali tähtsust. Vahepealsed aastad on oluliselt kärpinud võimalusi olla laiema publiku ees, mistõttu saavad väljapanekud olema sisukad ning toimub hulgaliselt esmaesitlusi,» kirjeldas Kikku. Ta lisas, et klientide võõrustamiseks ehitatakse üles kõrgel tasemel stendid.
Kikkuli sõnul on tänavune telklinnak üks aegade suurimaid, sest lisaks messikeskuse paviljonidele püstitatakse üle 3000 ruutmeetri jagu katusealust pinda. Kümnendik messil osalevatest ettevõtetest on piiri tagant, tänavu on tulijaid Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Austriast ja Kanadast. Ühiskülastuse maamessile teevad Eesti maaeluminister Urmas Kruuse kutsel Baltikumi põllumajandusministrid, kes osalevad ka messi avatseremoonial.
«Kuigi messini on jäänud pisut üle nädala, ei ole veel võimalik lõplikku eksponentide arvu kinnitada, sest pärast piirangute lõppu on kirjakastid täitunud päringutega eeskätt väikeettevõtjatelt, kes soovisid osalemisotsuse langetada pärast valitsuse lõplikke otsuseid piirangute leevendamise kohta,» täpsustas Kikkul. Ta lisas, et eksponente saab messil olema ligikaudu 430.
Kuigi maamess on suunatud eelkõige erialainimestele, leiab Kikkuli sõnul igal aastal tee messile ka maa- ja linnarahvas, kel on huvi uudistada rasketehnikat ning kaasa osta kvaliteetset kodumaist toitu. Taastunud on ka väliskülaliste huvi. Enim gruppe on registreeritud Soomest, keda tervitab tänavu messil eksponendina ka Soome suursaatkond.
Maamessi korraldava ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai sõnul seisame koroonapandeemia kõrval silmitsi keeruliste aegade maailmamajanduses, mille on põhjustanud Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega seoses raskelt häiritud Ukraina majandus ja Venemaale kehtestatud ulatuslikud sanktsioonid. Ka maamessi korraldajaid on see mõjutanud, sest otseselt või kaudselt sõjast mõjutatud ettevõtteid jääb messist sel korral eemale kümmekond. Pettai lisas, et koroonapandeemiast tingitud tarneraskuste tõttu on loobumisest teada andnud paarkümmend ettevõtet.
Majanduselu turgutamises näeb Pettai maamessil ja teistel Eestis toimuvatel messidel suurt panust. «Messide eesmärk on pakkuda ettevõtetele turundus- ja müügituge ning stimuleerida ettevõtluse arengut nii messi enda valdkonnas kui ska idusvaldkondade seas laiemalt,» kirjeldas ta. Sidusvaldkondade all peab Pettai silmas messe teenindavaid ettevõtteid, nagu stendiehitus-, turundus-, reklaami-, majutus-, toitlustus- ja transpordiettevõtteid.
Ka Tartu ja Helsingi vahel taastatud lennuühendust peab Pettai oluliseks majandusmootoriks, millest lõikab kasu terve piirkond, kaasa arvatud Tartu Näituste messid. Kuigi kuuldatavasti saabutakse tänavu messile eeskätt Tallinna lennujaama kaudu, on pikas perspektiivis Pettai hinnangul sellest kasu. Teavitustööd eksponentide seas lubavad korraldajad ka ise teha.
2019. aastal külastas maamessi kolme päeva jooksul 45 215 inimest. Tänavuseks aastaks on korraldajate sõnul prognoose teha keeruline, sest maamessi on esimene tõsiselt suur messiga üle mitme aasta. Korraldajad on valmis külalisi vastu võtma, kuid panevad kõigile südamele, et haigustunnustega peab jääma koju.
Maamess on külastajatele avatud neljapäevast, 21. aprillist kella 10st kuni laupäevani, 23. aprillini kella 16ni.
Maamess on Eesti suurim mess ning suurim Baltikumis omataoliste seas. Maamess kuulub Euroopa suuremate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO.