AJALUGU ⟩ Kuidas Tartu volikogu Võidu silla nime muutmise kirglisel arutelul tagasi lükkas – see on ju ilus nimi! (1)
10. aprill 2022, 13:12
Tartu Postimees kirjutas 2008. aastal, et nimemuutust ette näinud eelnõu esitanute hinnangul ei ole Võidu silla nimi kohane, kuna see tähistab Nõukogude Liidu võitu teises maailmasõjas, mis aga tõi kaasa Eesti annekteerimise ja okupeerimise. Samad põhjendused on ka nüüd. Samuti leiti toona, et segadust tekitab Võidu silla ja peatselt valmiva Vabaduse silla nimede semantiline sarnasus. Volikogu enamus oli seisukohal, et silla nime muutmine ei ole vajalik. Leiti ka, et juriidiliselt ei ole volikogul võimalust omaaegset töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee otsust muuta.
Tartu volikogu arutas 2008. aasta 13. märtsi istungil Võidu silla nime muutmise küsimust, kuid Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon lükkas ettepaneku tagasi. Täpsemini oli arutelul punkt pealkirjaga «Ettepaneku tegemine Tartu linnavalitsusele Võidu silla nime muutmiseks».
Ettepaneku tegi Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, ettekandja oli volikogu liige Enn Tarto.
Volikogu stenogrammis on arutelu kulg üles tähendatud alljärgnevalt:
12. Ettepaneku tegemine Tartu Linnavalitsusele Võidu silla nime muutmiseks
– ettekandja linnavolikogu liige hr Enn Tarto:
Aitäh, härra juhataja, austatud volikogu liikmed, lugupeetud külalised, daamid ja härrad. Me arutame Tartu linnavolikogu otsuse eelnõud «Ettepaneku tegemine Tartu linnavalitsusele Võidu silla nime muutmiseks». Selle eelnõu on esitanud IRLi fraktsioon ja selle põhiline sisu on siin väga lihtne: teha linnavalitsusele ülesandeks korraldada Võidu silla nime muutmine ja teile lisatud õiendis on põhilised punktid äramainitud. Nimelt 1957. a-l valminud uus sild nimetati 1965. a-l Võidu sillaks selleks, et tähistada suures isamaasõjas saavutatud võidu 20. aastapäeva. Nagu me teame, tõi NSVL võit II maailmasõjas Eestile kaasa anastamise ja seejärel verise okupatsiooni. Seetõttu ei ole kohane Eesti rahvast 20. sajandil tabanud suurt kaotust isegi kaudsel moel nimetada võiduks. Nüüd rahvasuus on seda silda nimetatud ka Riia tänava sillaks, linlased on seda nimetanud ka Vana Turu sillaks ja alles täna ma sain ühe kirjaliku ettepaneku, et see võiks Matteuse sild olla. On, kuidas on, linnavalitsus peab sellega tegelema, aga kuna siiski ei ole tegemist nii lihtsa küsimusega, mis ainult Tartut puudutab, vaid puudutab kogu Eestit ja nimelt 1940. a-l Eesti Vabariik okupeeriti ja annekteeriti Nõukogude Liidu poolt, ma näen, et siin mõned naeravad, ja Eesti Vabariik on õigusliku järjepidevuse alusel taastatud riik, see ei ole Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud uus riik. Ja see on kinnitatud rahvahääletusel vastuvõetud 26. juunil 1992. a Eesti Vabariigi põhiseaduses ja õõhiseaduse rakendamise seaduses. Tähendab, ei saa olla mingit juttugi sellest, et 1944. a-l punaarmee midagi vabastas või et punaarmee võidud on meie võidud. Punalennukid pommitasid Narva linna puruks, see on nende võit, see ei ole meie võit. Nad pommitasid Tapat, nad pommitasid Tartut, see on nende võit, see ei ole meie võit. Varsti on ka see, kui punalennukid pommitasid Tartut. Tartu pommitamine on okupantide võit, aga mitte meie võit, ja see, et okupandid 25. märtsil 1949. a viisid läbi küüditamise, mille tulemusena plahvatuslikult toimus kolhooside moodustamine Eestis, see on ka nende võit, see ei ole praegu kehtiva Eesti Vabariigi võit. Nii et lisaks sellele, et ta tekitab segadust nüüd, kui me taastame silda, mis kunagi nimetati Vabaduse sillaks, ei tohi me suhtuda niimoodi, et see küsimus on lahtine küsimus. See ei ole lahtine, see, et meie naaberriigis Venemaal putinlased ei tunnista Eesti okupeerimist ja annekteerimist, see on nende rida, aga meie ei tohi ei otseselt ega kaudselt minna seda teed, et meie ei tunnista okupatsiooni ja annektsiooni. Kui arvatakse, et teeme nüüd väikse järeleandmise, tunnistame okupatsiooni ja annektsiooni, et siis meid jäetakse rahule. Ei jäeta, siis tuleb neid nõudmisi juurde, juurde ja juurde. Ja mis puutub nüüd põhiseadusse, siis see on kehtiv kõikidele Eesti Vabariigi kodanikele – minule, aselinnapeadele, kõigile on see kehtiv. Nii et selles mõttes ma arvan, et on igati mõistlik see silla nimi ära muuta ja kultuurikomisjoni enamus seda ka toetas. Kahjuks aselinnapea, nagu ma siit paberi pealt alles lugesin natuke aega tagasi, seda ei toeta, aga ma võtan siiski endale julguse ja kohustuse öelda, et volikogu liikmed toetaksid seda eelnõu ja et me muudaksime selle nime ära. Meie ei tohi samm-sammult minna taganemise teed. Me oleme teinud siin juba kompromisse mõningate loosungite suhtes, see mis oli Raadi järve ääres, aga seal on olukord keerulisem, seal on ka mälestustahvlid hukkunute nimedega, millel on ka ristimärgid peal ja kui sinna kogunevad II maailmasõjast osavõtnud lahingutes langenute mälestuseks Tartu ümbruskonnas või Tartus, see on iseasi ja ei läinud meie neid loosungeid maha võtma, mis ütlevad, et me oleme igavesti tänulikud oma okupantidele. See oli kompromiss, et mitte tekitada asjatut võimalust öelda, et just nagu meie oleks selle vastu, et inimesi käiakse mälestamas, kes on langenud II maailmasõjas. Selleks peab olema õigus kõigil, ükskõik, kus pool nad ka võitlesid, aga antud juhul minna kompromissele ja kaudselt eitada Eesti okupeerimist ja annekteerimist, on vale, ja sellepärast, kallid kolleegid, ma kutsun teid üles seda eelnõud toetama. Aitäh.
KÜSIMUSED:
Robert Närska:
Aitäh, lugupeetud esimees, austatud ettekandja, võib-olla te täpsustaksite, mida te mõtlete selle all, et linnavalitsus korraldab nime muutmise? Seal on viited kolmele õigusaktile, kuid ma vaatasin need praegu läbi ja minul on ebaselge, mida peab linnavalitsus tegema. Aitäh.
E. Tarto:
Aitäh. Praegu linnavalitsus lähtub Tartu Linna TSN Täitevkomitee otsusest nr 149 ja seal pannakse sellele sillale, siin on küll väike trükiviga, mitte Võidu silla nimetus, vaid Vöidu, aga silla peal see tahvel, mis oli pandud, seal oli Võidu ja propagandaaktides, ajalehtedes oli igal pool Võidu sild, ja praegu Tartu linn oma detailplaneeringutes kasutab nime Võidu sild. Tartu linnavalitsus lihtsalt muudab selle otsuse ära ja paneb sillale uue nime. See ei ole ... oli aeg, kus isegi Lenini kuju võeti maha, nüüd ei saa siis enam silla nime muuta.
Olev Raju:
Ma kasutan nüüd ka õigust ja esitan ühe küsimuse. Kas Tartu linnavalitsus on täitevkomitee õigusjärglane? Kas me tunnistame okupatsioonivõimude õigusjärglaseks enda?
E. Tarto:
Mina arvan et ... minu arvates ei ole, seda enam on naljakas, et punnitakse vastu ja ei taheta okupantide antud silla nimetust ära muuta.
O. Raju:
Siis on mul teine juriidiline küsimus, kui ma hakkan eelnõud vormistama. Nime saab muuta selle organi õigusjärglane, kes selle nime pani. Me ei ole õigusjärglane, kuidas linnavalitsus tohib juriidiliselt muuta?
E. Tarto:
See on juristide ülesanne ja see silla nime muutmine ei ole mingi probleem, siin ei maksa juriidiliste nõksude taha pugeda. Kui Eesti Vabariik räägib II maailmasõjast, aga mitte suurest isamaasõjast, siis ma soovitan härra istungi juhatajal järgi uurida, et kuidas see sai võimalikuks, et meie ei räägi enam suurest maailmasõjast, vaid räägime II maailmasõjast.
O. Raju:
See ei huvita mind praegu üldse, küsimus on selles, et Enn Tarto ise hääletas riigikogus eelnõu poolt, kus kehtestati niisuguste asjade kord ja praegu kutsub seda korda rikkuma. Vastavalt sellele korrale teeb seda maavanem, mitte linnavalitsus.
E. Tarto:
See on ... linnavalitsus peab selle nime muutmise korraldama. Ta võib eks ole pöörduda siis maavanema poole ettepanekuga, aga Eesti oli okupeeritud ja annekteeritud ja okupantide võidud ei ole meie võidud, olgu nad siis Tallinnas, Tartus või kus tahes.
Gennadi Suhhov:
Aitäh, härra esimees, lugupeetud Enn Tarto. Meie elame 21. sajandil praegu, Eesti on vabariik ja ta kuulub NATOsse ja ta kuulub Euroopa Liitu ja mul on teile selline küsimus. Teie fraktsioon ei arvesta seda, et II maailmasõjas võitis antihitlerlik koalitsioon, kuhu kuuluvad ka Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit. See oli nende ühine võit või mitte? Kuidas teie arvate?
E. Tarto:
Aitäh. Eesti kuulub NATOsse ja Euroopa Liitu ja meid on sinna võetud, kuigi väga hästi teatakse meie kehtivat põhiseadust ja väga hästi teati ja ka need lääneriigid de jure ei tunnistanud Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist Nõukogude Liitu. Nad ei tunnistanud seda.
Jarno Laur:
Aitäh, hea istungi juhataja, lugupeetud ettekandja, sellel sillal ilmselt on mingi õigusaktiga, mida me ei suuda tuvastada, kas see on üldplaneering või see kunagine RSN-i otsus, nimi Võidu sild ja minule sotsialiseerub nimi "võit" näiteks selliste asjadega, nagu võidupüha, võiduparaad, mis on täiesti normaalsed ja ka iga eesti inimese jaoks sotsialiseeruvad ühe kindla asjaga. Kas sõna võit ilmtingimata peab tähendama Nõukogude Liidu võitu II maailmasõjas?
E. Tarto:
Aitäh. Sõna võit ei pea ilmtingimata tähendama, aga kuna me teame, et okupandid panid sellele sillale nimeks Võit ja seda tehti suures isamaasõjas saavutatud võidu 20. aastapäeva puhuks, siis on sellel siiski teine varjund.
G. Suhhov:
Aitäh, härra esimees, teie kirjutate õiendis, et silla katsetamisel oli katsetatud kuue tankiga. Tõesti tollel ajal katsetati tankidega, aga kui sai valmis Sõpruse sild, kasutati 12 Kamazi täiskoormaga. Kuidas teie arvate, tol ajal olid tankid, aga 1982. a olid Kamazid? Aitäh.
E. Tarto:
Aitäh. Nii ühe kui teise silla puhul olid okupandid ja see oli nende oma valik, kas katsetavad tankidega või autodega, see ei ole enam meie probleem (elevus saalis).
R. Närska:
Aitäh, lugupeetud esimees, lugupeetud ettekandja, vastavalt kohanimede seadusele saab selle muutmise põhjuseks olla, kui see nimi on eksitav, kui soovitakse taastada eestiaegset nime. Võidust kui mõistest ja sõnast oli juba juttu, nüüd ka mina uurisin enne seda neid ajaloolisi ürikuid. Seal on olnud tõesti kaks silda, kuid kumbki sild ei ole omanud nime ja kui me vaatame, millised nad olid, me ei saa nimetada seda ei puusillaks ega ka pontoonsillaks. Nüüd tõite siin näite, et üks inimene tegi ettepaneku nimetada Matteuse sillaks, siis ma arvan et peale Stalini surma, stalinlikke arhitektuurinõudeid arvestades ehitatud sild – oleks lausa mõnitamine, kui me talle sellise nime paneme. Nii et mis alusel ikkagi teie näete, et me saame seda teha, kohanimede seadus sellist alust, millest me praegu räägime, ette ei näe? Aitäh.
E. Tarto:
Aitäh. Mina ei paku välja lõplikku ja ametlikku silla nime sellepärast, et see eelnõu ei eelda seda, aga ma lihtsalt mainisin, et kõige rohkem on rahva seas kasutatud Riia tänava sild. Mis aga puutub sellesse kohanimede eelnõusse, siis selle alla saab seda nime muutmist paigutada küll, ja nimelt, et kuna meil praegu ehitatakse silda, mis asub Vabaduse silla asukohale ja kõik loodavad, mitte kõik, aga väga paljud linlased loodavad, et selle silla nimeks tuleb Vabaduse sild, siis sellisel juhul on eksitav, kui see on ka Võidu sild. Selle kaudu, kui tahetakse, siis muuta saab, ei ole niisugust formaal-juriidilist põhjust, et silla nime muuta ei saa. Ja ma ütleksin, hea küll, ma veel ei ütle, küll ma jõuan öelda.
Sergei Teplov:
Teie õiendis on mainitud, et rahvasuus enamasti kutsutakse seda Riia tänava sillaks, minu küsimus on selline, millal ja kes korraldas sellised küsitlused, kust te võtsite seda aluseks?
E. Tarto:
Formaal-juriidilisi küsitlusi ei ole korraldatud, aga selle mulje põhjal ja selle põhjal, kuna nüüd rahvale on teatavaks saanud, et on tõstatatud selle silla nimetuse muutmine, siis on niimoodi, sest ega rahva ... Oli näiteks 1944. a, ma olin siis juba 6-aastane, ma mäletan küll, kui räägiti, kui tulid siia punaokupandid ja meid vabastasid nii-öelda, et meil röövel päästis röövli käest, kes meid päästaks röövli käest. Nii et see on rahvapärane ütlus, see oli selge, eks ole, et natside asemel tulid kommunistid, aga nüüd on probleem, kes päästab kommunistide käest. Nii et see on rahvapärane väljendus ja see ei ole mingi absoluutne juriidiline doktriin.
– kaasettekandja abilinnapea hr Jüri Sasi:
Aitäh. Ma olen natukene kimbatuses sellepärast, et kuna linnavolikogu otsuse eelnõu ütleb, et teha linnavalitsusele ülesandeks korraldada Võidu silla nime muutmine, et kui ma nüüd ütlen, et ei taha, siis lugupeetud volikogu ütleb, et linnavalitsus ei taha tööd teha. Aga miks ma ütlen, ei taha korraldada Võidu silla nime muutmist, mitte sellepärast, et ei taha tööd teha, vaid me leiame, et on palju tähtsamaid asju, millega linnavalitsus peaks tegelema: ehitama lasteaedasid, tegema detailplaneeringuid, korraldama ehitushankeid, koolivõrku korrastama jne, sildasid remontima, sildasid ehitama, mitte hakkama korraldama ühe nime muutmist, eriti kui ei ole ka välja pakutud, mis siis on see hea nimi, mis sellele sillale sobiks. See Võidu nimi on ühelt poolt välja kujunenud. Jah, see on okupatsiooniajal antud, ma olen ka sündinud okupatsiooniajal ja mulle on pandud okupatsiooniajal nimi Jüri. Pagan seda teab, kas see ikka on sobilik nimi, võib-olla peaks muutma selle ka ümber, ma ei oska öelda. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid sellest, et see oleks jälle niisuguse ühe asja välja toomine. Samal ajal meil on olemas ju väga palju teisi nimesid, mis on antud okupatsiooni ajal. Me peaks võtma seda asja siis kuidagi süsteemselt – Sõpruse sild, Rahu tänav, Sõpruse puiestee, Vene tänav jne, peaksime hakkama tegelema siis uuesti nimede muutmisega. Ma arvan, et see aeg nagu võiks olla ka möödas. Teiselt poolt ka kuulates seda, mis siin täna räägiti ja ka vaadates seda õiendit ja kuulates mida räägiti ka kultuurikomisjonis, siis ei taheta niivõrd mitte nime muuta, kui alust muuta. Et kui alus ära muuta, siis nimi võiks jääda, aga Vabariigi Valitsuse seadus ütleb, et kohalike rahvasaadikute nõukogude ja nende täitevorganite akte võib tühistada ning muuta maavanem oma korraldusega. Niisuguses korras kuuluvad tühistamisele ka linnade ning valdade volikogude ja valitsuste aktid, mis on vastuvõetud vastavale linnale või vallale omavalitsusliku staatuse andmiseni, samuti maakonna volikogude ja valitsuste aktid, mis on vastu võetud enne maakonna valitsemiskorralduse seaduse rakendamist. Ma arvan, et kui seda alust muuta, siis tuleks pöörduda maavalitsuse poole ja las maavalitsus siis muudab RSN Täitevkomitee otsuse ära. Linnal see õigus puudub ja § 106 lg 2 ütleb veel, et käesoleva § 1 lg-s tähendatud organite õigusloovat aktid võib maavanem tühistada nende mittevastavuse tõttu kehtivatele seadustele ja muudele õigusaktidele, samuti siis, kui nende kehtetuks tunnistamine on seotud akti vajaduse äralangemisega. Ja kolmas, mis mind eriti hämmastama paneb, eriti hämmingusse ajab, on see, et on tegelikult täna on olukord, kus meil saab uuesti olema Vabaduse sild, siis tuleb Võidu sild, ilusad nimed, ja kui me teemegi näiteks rahvaküsitluse, maavanem muudab ära, teeme rahvaküsitluse ja rahvas ütleb, et uueks nimeks võiks olla Võidu sild, mis siis saab? Sellepärast linnavalitsus ei poolda seda otsust. Aitäh.
KÜSIMUSED:
Peeter Laurson:
Aitäh, hea esimees, aitähm hea kaasettekandja selle sisuka arvamusavalduse eest, kuid tahaksin küsida, just ütlesite, et linnavalitsusel on see meeletu töö sellise ettepanekuga minna maavanema juurde ja see on meeletult kulukas, et kui suureks need kulud linnavalitsusel läheksid, et minna selle ettepanekuga maavanema juurde ja arutada seda?
J. Sasi:
Arutada mida? Arutada ettepanekut, et korraldada Võidu silla nime muutmine? Me ei saa arutada ettepanekut, mis ei ole meie pädevuses, see tähendab, et ma saan minna maavanema juurde ja öelda, et lugupeetud maavanem, räägime, aga mis siis, räägime. Kui te aga mõtlesite seda, et kui nüüd sillale antakse uus nimi, maavanem tühistab selle täitevkomitee korralduse, siis tuleb otsida sellele sillale uus nimi. Siis hakkame seda otsima, korraldame avaliku konkursi, teeme suunatud konkursi, et ei tohi olla enam Võidu nimi, vaid peab olema midagi muud, ka võimalik. See juba maksab midagi, ma ei oska öelda, palju see maksab, aga midagi see ikka maksab. Aga siis, kui tuleb uus nimi, siis me peame kõikidel kaartitel nime hakkame muutma, see maksab küll ja see maksab mitte vähe, see maksab päris palju.
Jüri Kõre:
Aitäh. Ennustamine on tänamatu töö, aga ma arvan küll, et tartlased ei paku selle silla uueks nimeks Suures Isamaasõjas Saavutatud võidu 20. Aastapäeva sild. Mul on niisugune tundmus, et niisugust nime ei pakuta, aga mul on küsimus, et kogu see jutt siin puldis oli läbinähtav häma selleks, et seda ettepanekut tõrjuda, et mis on sisuline põhjus, miks seda suure isamaasõja võidu 20. aastapäeva linnavalitsus nii tähtsaks peab? Aitäh.
J. Sasi:
Esiteks võime tuua ka neljanda aspekti. Seda silda ei nimetata mitte suures isamaasõjas saavutatud võidu 20. aastapäeva auks nimetatud Võidu sillaks, vaid teda nimetatakse Võidu sild, lühidalt ja selgelt, Võidu sild, ja rahvas võib teha ettepaneku nimetada see Võidu sillaks, mitte seda pikka nimetust, mida sa ütlesid, siin ette panna. Aga nagu sa ise ütlesid, ennustamine on tänamatu töö. On, aga ma olen rääkinud noortemate inimestega, kes ei ole olnud ei oktoobrilapsed, ei pioneerid, ei komsomolid, ei parteilased, küsimaks, kuidas nad seda silda kutsuvad, mis võiks olla selle silla nimi. Need on tänased kooliõpilased, kes on sündinud Eesti Vabariigi ajal ja nemad ütlevad, et see on Võidu sild, miks peaks seda muutma, mis on selle asja eesmärk? Miks ei võiks olla Võidu sild edasi? Kui ma küsin, et võib-olla see ei ole ilus nimi, see on ju väga ilus nimi. See niisugune garneering sinna juurde, see on nii, nagu ta on.
E. Tarto:
Aitäh, hr aselinnapea, kas teie ei taju, et kui noorem osa noorsoost, mingi osa, kes teie tuttavad on, ei taju seda, et Eesti oli okupeeritud ja annekteeritud, et kas siin ei ole põhjus, et me oleme midagi vähe tööd teinud selles suunas? Nii et ma usun, et teie ise ikkagi tunnistate põhiseadust või ei tunnista? Aitäh.
J. Sasi:
Esiteks niisuguste nimetuste või silla ümbernimetamistega me küll ei õpeta noortele ei ajalugu ega ka külva patriotismi. Seda peame tegema ikka hoopis teistmoodi ja hoopis teiste vahenditega, ühelt poolt. Teiselt poolt ma tunnistan põhiseadust, õigemini ma tunnistan Eesti Vabariigi põhiseadust ja need kaks asja – üks ühe silla nimi ja põhiseadus on kaks täiesti iseseisvat asja, ma ei seoks neid omavahel, ja ma tunnistan ka seda, et Eesti riik oli okupeeritud üle 50 aasta ja ma tunnistan ka seda, et väga paljud meist, mina kaasa arvatud, olen sündinud okupatsiooniajal, olen saanud hariduse okupatsiooniajal, ma olen töötanud okupatsiooniajal ja isegi minu laps on sündinud okupatsiooniajal. Ma ei saa seda olematuks teha, et oli okupatsioon ja ma ei tunne endas väga süüd, et ma elasin, töötasin, õppisin okupatsiooniajal, et ma ei istu nüüd vangis, et ma ei ole vabadusvõitleja. Kui me oleksime kõik vangis istunud, kõik oleksime olnud vabadusvõitlejad, siis oleksime me täna ... me ei istuks siin, meid ei oleks olemas. Kahjuks on ta nii, mina saan sellest asjast ikka niimoodi aru.
P. Laurson:
Aitäh, hea abilinnapea, eelmise küsimuse juures ma ei tahtnud teps mitte teid suunata maavanema juurde kohvi jooma, vaid mul oli asisem plaan, et te lähtuksite sellest meie eelnõust ja läheksite maavanema juurde konkreetse ülesandega ja mis muudaks ära eksitava nime Tartu linnas, mis eksitab tõepoolest meid kõiki, kes meid külastavad, kes küsivad, et mis võidu sild see on. Kuidas me ütleme, et Võidu sild on okupantide võit meie üle? Ma ei saa aru, et kuidas teil sisemas tõrgub sellele probleemile läbi sõrmede vaadata ja te ütlete, et see ei ole tähtis, et kas me olime okupeeritud või ei olnud ja ka teie olete okupatsiooni ajal sündinud, toote võrdluse selle? Et miks te tõrgute seda teemat selliselt arutamast, et maavanema juurde minna konkreetse ettepanekuga, mis oleme meie välja toonud?
J. Sasi:
Nii, aitäh. Küsimus oli, et miks te tõrgute sellist teemat arutamaks, et minna maavanema juurde sellise ettepanekuga, nagu te olete välja toonud. Juba siin, et me diskuteerime omavahel, juba see, et ma vastan teie küsimustele, näitab, et ma ei tõrgu seda küsimust arutamast. Me arutame seda küsimust. Aitäh.
Mati Tolmoff:
Et kui me nüüd täna siin saalis võtame otsuse vastu, et te läheksite maavanema juurde, kas te siis küsiksite maavanemalt ka seda, teatavasti spordis on võit kõige tähtsam, et kas maavanem tegeleks ka 1957. a tartlaste saavutatud diplomite ärakorjamisega ja võistluse tühistamisega? Aitäh.
J. Sasi:
Aitäh küsimuse eest. Ma heameelega seda ei teeks, aga kui volikogu ütleb, et peab tegema, siis ma pean minema, volikogu tahe on minu jaoks püha.
– kaasettekandja, kultuurikomisjoni aseesimees hr Oleg Nesterenko:
Austatud juhataja, lugupeetud kolleegid, kultuurikomisjon arutas antud küsimust 6. märtsil. Kuulasime eelnõu esitaja ettekannet, kuulasime ka linnavalitsuse seisukoha ja arutelu lõppes järgmiselt: häältega seitse poolt, kaks vastu otsustati eelnõud toetada. Aitäh.
KÜSIMUSED:
Avo Rosenvald:
Lugupeetud ettekandja, millised olid põhjendused, kui poolt hääletati? Te ilmselt arutasite seda asja?
O. Nesterenko:
Need poolthääletamise argumendid on toodud eelnõu esitaja ettekandes.
SÕNAVÕTUD:
Robert Närska:
Aitäh, hr esimees, lugupeetud kolleegid, lugupeetud Enn Tarto, eelnõu esitaja. Kogu austusest Enn Tarto vastu, kogu austusest nende kannatuste eest, millised on Enn Tartole osaks saanud, ma pean ütlema siiski – Rahvaliit ei toeta seda eelnõud. Miks? Ma mõtlesin praegu, et seda ülekannet jälgivad võibolla tuhanded tartlased, paljud neist on sinna televiisori või arvuti ette sõitnud läbi tänavaaukude, paljud mõtlevad, kuidas ma saan lapse lasteaeda jne. Me oleme siia saali valitud tartlaste poolt, kes ootavad et me lahendame hoopis pakilisemaid, hoopis tähtsaid, hoopis elulisemaid ülesandeid, mis on tartlaste jaoks vajalikud, mis vajavad lahendamist. Ma saan aru Enn Tarto nendest emotsioonidest, mis võib olla üheks põhjuseks selle eelnõu tekkimisele. Ma ei saa aru siduda seda ainult okupatsiooniga, sest ilmselt me kõik tunnistame, et okupatsioon ei alanud mitte isamaasõja lõpuga, vaid see sai alguse juba 1940. a-l. Nii et see ei ole ka päris korrektne, selline sidumine. Teiseks, isamaasõda ei olnud see, mis II maailmasõja lõpetas, selle lõpu heaks, nii, nagu siin juba mainiti, võitlesid mitmed riigid. Ka selles suhtes ei ole selline seostamine korrektne. Kolmandaks, nii nagu ma küsimuste esitamise ajal ütlesin, ma ei leia nendes kolmes viidatud õigusaktis sellist konkreetse alust, mis võimaldaks meil juriidiliselt õieti täna käituda ja muuta selle silla nime. Eelkõige on peetud seal silmas ja rõhutatud neid olukordi, et taastada endised esimese Eesti Vabariigi ajal kehtinud nimetused. Siin ei ole tegemist sellega, me ei saa taastada, kuna sellel sillal ei ole olnud nime ja ma arvan, et kui me seda teed läheme, siis võib-olla täienduseks siin Mati Tolmoffile, et siis me peaksime küsima võib-olla ka, et kas need on olümpiavõitjad, kes Nõukogude Liidu võistlusdressis eestlastena tulid olümpiavõitjaks. Minu arvates me neid austame samamoodi kui neid olümpiavõitjaid, kes on selle saavutanud Eesti Vabariigi dressis. Nii et see küsimus on oluliselt keerulisem ja ma arvan, et tegeleme palju elulisemate ja tartlaste jaoks tähtsamate küsimustega kui praegu selle eelnõuga ülestõstetud küsimus. Aitäh.
Nikolai Põdramägi:
Aitäh. Head volikogu liikmed ja head saalisviibijad, olles juba pikka aega siin volikogu liige olnud, on jäänud kuidagi selline mulje, et kui läheb nimede muutmiseks või nimede panemiseks, siis me kulutame väga palju aega sellele. Kas tõesti on see nii suur probleem, et me sellele nii palju aega raiskame? Tundub küll, et meil on palju tähtsamaid asju ajada kui nime kallal, ütleme nii, järada. Meil on vaja sildu tõepoolest, Ropka linnaosa ootab juba ammu silda, on ka mujale sildu vaja ja pigem räägiksime nendest. Ma polekski sõna võtnud, aga lihtsalt eelnevad sõnavõtud ajendasid seda ja Enn Tarto ettekanne loomulikult ka. Tahaksin mõned kohad üle lugeda õiendist, millega ma hästi ei tahaks, olles niisugune realistlik inimene, nagu ma kirurgina olen olnud ikkagi, ja loeksin, tsiteeriksin teile ette ja mis te ise arvate sellest, lugupeetud selle ettepaneku tegijad ja õiendi koostajad, et kas see on ikkagi mõistlik niiviisi, et loen teile, milleks seda silda üldse vaja oli. Võtke õiend ette ja lugege seal läbi – lühima ühendustee loomiseks kesklinnas asuva okupatsiooniarmee staabi ja Riias asuva sõjaväeringkonna keskusega. Vaat selleks oli ainult nüüd Tartusse silda vaja. Olge ikka mõistlikud, mina arvan, et Tartu vajas eelkõige ikka silda silla pärast, mille selleks, et luua Tartu ja Riia sõjaväeringkonna vahel ühendustee, et siin nagu minu mõistusega ei klapi hästi kokku see värk. Või toodud ära siin, et sild peab kandma kuut tanki. No see on väga hea, kui ta kannab kuut tanki. Ma arvan, et isegi nüüd, kus on mitukümmend aastat mööda läinud ja kui sinna kuus tanki peale panna, kannab ka praegu selle kuus tanki ära. Nii et see näitab seda, et hästi oli tehtud see sild, mis siiamaani kannab põhikoormust Tartu linnas. Siis üks eelviimaseid ridu sellest õiendist on, siin juba vihjati ka sellele, kas rahvasuu tõesti on nimetanud seda praegust Võidu silda siis Riia tänava sillaks? Mul on ka palju tuttavaid Tartu linnas, ma spetsiaalselt küsisin nende käest, nimetage Tartus Riia tänava sild ja nad pigem ... (lindi vahetus) ... rahvas arvab, kui siin midagi segamini on ajanud keegi, siis on selle ettepaneku tegijad või õiendi koostajad on siin midagi pisut viltu pannud. Ja lõpuks, nagu ütles ka abilinnapea Jüri Sasi, et tõepoolest nimedega on niiviisi, ma olen seda ka varem öelnud ja võib-olla isegi mõned teavad, et mulle pandi ka niisugune nimi, mis mulle võib-olla hästi ei meeldinud. Vene papid panid mulle Nikolai nimeks, kuigi vanemad tahtsid mulle teise nime panna. Tekib ka küsimus, kas ma peaksin tõesti oma nime muutma siis. Jah, kui leitakse tõepoolest, oleks vaja, et see sild väärib mingit teist nime, paneme ta siis rahvalikule arutelule, ma ei ole selle vastu, aga ma olen sügavalt veendunud, et Matteuse silla nimi vist tõepoolest läbi ei lähe, pigem eelistab tartlane ikkagi Võidu silla nime. Aitäh.
REPLIIGID:
J. Kõre:
Aitäh. Lugupeetud koosoleku juhataja, lugupeetud volinikud ja külalised, mul on ainult kaks väga lihtsat mõtet, et naaberfraktsioonide esindajad Robert Närska ja Nikolai Põdramägi pidasid väga tähtsaks tegelda siis üks asfaldiaukudega ja teine Ropka sillaga. Need teemad on meie fraktsiooni jaoks väga olulised, et lepime pärast selle koosoleku lõppu kokku ajad, millal need kaks fraktsiooni ja meie fraktsioon siis seda teemat arutavad. Me oleme nõus sellega täiesti volikogu töövälisel ajal tegelema, aega ja jõudu sellele kulutama. Nüüd mis puudutab Mati Tolmoffi seisukohta nende diplomite suhtes, ma arvan, et kui need diplomid on väljaantud n-ö määritult, et need diplomi saajad on kasutanud dopingut või mis tahes, ka 1957. a kasutati selliseid dopinguaineid, siis ma usun, et kui maavanem on selle ... siis Mati Tolmoff peaks selle info küll edastama Jüri Sasi kaudu maavanemale. Siis maavanem ise otsustab, mis ta selle määritud paberiga teeb. Aitäh.
G. Suhhov:
Aitäh, hr esimees, ma tahtsin küsida Nesterenko käest, aga mul nagu küsimuste kvoot oli ära ja siis ma nüüd nimetan seda küsimust, et Tartu linna slaavlased nagu tahtsid teada, et selles komisjonis kes olid poolt ja kes olid vastu. Näiteks seitse inimest olid poolt, kaks oli vastu, viis ei ole hääletanud ja kaks inimest olid puudu ja siis nad tahtsid teada, kes olid kaks nimega, aga mina tean, et hr Nesterenko ise ka ei ole hääletanud, las ta olla selleks. Mina näiteks nagu sõltumatu linnavolinik ei toeta seda eelnõud. Aitäh.
O. Raju:
Ma vastan kolleeg Suhhovile ära. Komisjonis ei registreerita hääletamist nimeliselt, kui keegi seda ei nõua. Järelikult sellele küsimusele vastust ei ole.
R. Närska:
Aitäh, hr juhataja, selles küsimuses minu teada on korraldatud kaks küsitlust. Ühe korraldas Postimees online ja teise linnavalitsus ja mõlema küsitluse tulemusena rohkem kui 75% küsitletutest ei pooldanud silla nime muutmist. Ma arvan, et ka see on mingi argument. Aitäh.
Tõnu Ints:
Hea volikogu esimees, päris huvitav jutuajamine on ja huvitav on vaadata, kes siis mida kunagisest nõukogude ajast, okupatsiooniajast arvab lihtsalt. Inimesed avanevad ja päris huvitav on. Mõned peavad seda ikkagi siiani niimoodi suhteliselt väga kalliks perioodiks, noorus langes sinna, aga see on nagu südametunnistuse lugu. Aga kui puht praktiliselt asjast rääkida, siis on niimoodi, et see sild, mida praegu ehitatakse ja mida me nimetame, et äkki on Vabaduse sild, siis minu teada tal veel seda nime ei ole, lihtsalt projektdokumentatsioonis on ta Laia tänava autosild. Nii et sillale nime andmine volikogul seisab ees ja kui volikogule tundub, et üks või teine nimi ei sobi, siis me ei pea selleks minema küll maavanema juurde. Me lihtsalt anname sillale uue nime ja sellega kogu see asi piirdub, kui loomulikult selleks tahet on. Mina ei pea seda ka probleemiks kindlasti mitte nr 1, aga kui probleem on tõstatatud, siis tuleb hääletada. Aitäh.
O. Raju:
Aitäh. Loomulikult me saame uuele sillale nime anda, aga täitevkomitee otsuse tühistamise õigust volikogul ei ole Eesti Vabariigi seaduste järgi. See on maavanemal.
LÕPPSÕNA:
Enn Tarto:
Aitäh, hr juhataja, austatud kolleegid, lugupeetud külalised, kõigepealt ma ütleksin seda, et kõik inimesed ei saanud tegeleda vastupanuliikumisega ja okupatsiooniaeg vangis olla, aga ega kõik inimesed ei pidanud komparteisse astuma ja kompartei liikmed olema, sest eesti soost kompartei liikmeid oli, ma ei tea, kas 55 000 või nii edasi. Nii et ei pidanud olema kompartei liikmed. Nüüd siin on toodud vastuväide, kas meil ei oleks millegi targemaga tegelda, et vaidluste peale mitte aega raisata. Ma ütlen, et Tartu linnavolikogu väga vähe vaidleb, üldiselt tõstetakse kätt ja sajad miljonid lähevad siia-sinna ja ma loodan, et õiges suunas. Aga see, et vaidlust halvustatakse, see ei ole sugugi uus asi ja ma loen teile ette Rahva Häälest 1. augustist 1984 «NLKP Keskkomitee noomib ENSV juhtivat kaadrit poliitkasvatustöö küsimuses» ja seal on, tsiteerin: «Vaja on vabaneda algatusvõimetutest ja distsiplineerimatutest töötajatest, kellel on V. I. Lenini määratluse järgi kalduvus asendada tegu diskussiooniga, töö lobisemisega.» Nii et see Lenini ehk eestipäraselt Hull-Jaani ajal toodi juba demokraatiavastaseks ettekäändeks selle, et tegutsege ja ärge diskuteerige. Kui seda põhimõtet aluseks võtta, siis linnavolikogu muutub mõttetuks ja parlament ka. Aga et mitte liiga palju lobiseda, minul on ettepanek siiski seda eelnõu toetada ja selle eelnõu alusel linnavalitsus läheb maavanema juurde, kui me selle eelnõu vastu võtame, ja korraldab selle silla nime muutmise ära. Linnavalitsus läheb ja see ei võta mingisuguseid miljoneid raha, ammu veel sadu miljoneid. Nii et olgu ikkagi demokraatia ja mõnikord peab natuke vaidlema ka. Aitäh.
O. Raju:
Kas see tähendab, et hr Tarto teeb eelnõule muudatusettepaneku sõnastuses? Siin on praegu kirjas: ettepaneku tegemine linnavalitsusele muutmiseks. Ta peaks ise muutma, kui täht tähelt võtta?
E. Tarto:
Teha linnavalitsusele ülesandeks korraldada Võidu silla nime muutmine, korraldada. See on juba linnavalitsuse asi, kuidas ta selle korraldab. Nii et midagi ei ole, see üks lihtne lause jääb ja loen veel kord selle lause üle: teha linnavalitsusele ülesandeks korraldada Võidu silla nime muutmine ja linnavalitsus las korraldab.
Väino Kull – Reformierakonna fraktsiooni lõppsõna:
Austatud volikogu esimees, head kolleegid, volikogu liikmed, pealtnäha on eelnõu lihtne, aga sügav sisu ja lugupidamisest eelnõu autori Enn Tarto vastu me kaalusime Reformierakonna fraktsioonis eelnõu väga tõsiselt ja mitte ainult ühel korral ja meie arutelud, palju nendest aruteludest rääkis siin Jüri Sasi ära, kuhu nad kaldusid, aga mõned killud siiski. Meil on peatselt, sellel aastal juba ees uue silla avamine, järjepidevust silmas pidades ma ei tea täpselt mitmes sild see on, aga vähemalt kaks eelmist on kandnud Vabaduse silla nime. Loodetavasti ei ole see nii keeruline, see nime panemine, tuginedes nii Eesti Vabariigi seadustele me saame ennistada endise nime. Teine asi, mida me kindlasti teame, on see, et Võidu sild, nii ta praegu on, vajab hädasti remonti, me oleme seda volikogus arutanud, et Laia tänava silla valmis saades tuleb Võidu sild remonti panna. Remondi ulatus see aga sõltub meie rahakotist, aga võib-olla ka sponsoritest, toetajatest. Meil oli isegi naljaga pooleks, Seli ei ole siin, et äkki paneb Tasku Võidu silla tasku, toetab nimemuutmist. See nali naljaks, aga me selle eelnõu vastuvõtmisega peaksime teadma, kuhu suunas me selle uue nimega läheme või selle Võidu silla nimega läheme. Ja nüüd kui võtta veel üks naljaga pooleks laulusõna riim, siis Emajõgi viib oma veed Vabadusest Võidu Sõpruseni sildade alt läbi, loogiline oleks nagu. Mis võib eeldada, et äkki tulebki see Võidu nimi tagasi ja kuna me ei suutnud selle lühikese aja jooksul selgeks vaielda omavahel ja leiame, et siin annab aeg arutust ja ehk tulevad paremad ideed, lihtsalt sillal nimi ära võtta, jätta ta endisele kujule, see tundub nagu pintsaku vahetamisena, sest sellele vanale väsinud sillale on vaja mitte ainult iluravi teha, vaid ka põhimõtteliselt läheneda teistmoodi. Seda ütlevad spetsialistid ja seetõttu Reformierakonna fraktsioon täna seda eelnõu toetada ei saa. Ma tänan.
Jüri Kõre – IRLi fraktsiooni lõppsõna:
Lugupeetud koosoleku juhataja, lugupeetud volinikud ja külalised. Meil töötas läbi vist mitme volikogu koosseisu üks väga võimekas komisjon, nimekomisjon võimeka esimehega, kes tegi väga erinevaid asju, alates üldiste reeglite läbimõtlemisest, mis sätestavad nimede panekud. kuni siis konkreetsete ettepanekute tegemiseni. Nii et selletõttu, et kuna see formaalne pool, tehniline pool on niivõrd kõrgel tasemel ja põhjalikult läbi mõeldud, siis meie kõiki samme selles nimevahetuse protsessis, kaasa arvatud siis seda, kui palju teoreetiliselt, mitu nädalat võib olla kere ilma pintsakuteta ehk alasti, ei mõelnud, kuna need formaalsed reeglid on läbi mõeldud. Nii et mul on ettepanek austada oma endiste kolleegide tööd ja võtta tegutsemise aluseks reeglid, mis on nimekomisjoni ja tema esimehe välja pakutud, Aadu Musta välja pakutud. Aitäh.
O. Raju:
Ega ma ei pea nii aru saama, et siin oli muudatusettepanek eelnõule? Ei olnud, selge. Läheme siis eelnõu juurde. Kõigepealt on siin üks punktiir, enne kui hääletamisele asuda, tuleks see punktiir täita kuupäevaga 18. märts, nagu me traditsiooniliselt oleme täitnud. Hääletamist ei nõuta.
HÄÄLETAMINE: otsuse vastuvõtmise poolt kaheksa, vastu 24, otsus ei leidnud toetust.