Möödunud aastal pöördus Tartu ülikooli kliinikumi ligi 750 000 patsienti

Tartu ülikooli kliinikumi peahoone. Foto: Sille Annuk

2021. aasta oli Tartu ülikooli kliinikumile töörohke, sest lisaks sellele, et COVID-19 patsientide ravi nõudis palju tähelepanu ja ravitöö ümberkorraldamist, pöördus kliinikumi nii ambulatoorsetele, päevaravi, statsionaarsetele kui ka hambaravi tervishoiuteenustele ligi 750 000 patsienti.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens sõnas, et möödunud aasta oli kliinikumile väljakutserohke, sest lisaks pandeemialainetele tuli pingutada plaanilise ravitöö taastamise nimel. «Kliinikum täitis ravi rahastamise lepingu nii hästi, kui see antud olukorras võimalik oli – ambulatoorses ravis ületasime planeeritu, ent tähelepanuta ei saa jätta ka haigusjuhte, mis pandeemia tõttu plaanilises statsionaarses ravis täitmata jäid,» selgitas ta.

Täpsemalt raviti kliinikumis 2021. aastal statsionaarsel ravil kokku 38 567 patsienti. Aktiivravi keskmine ravikestus oli 6,3 päeva. Kliinikumi kõikidest voodikohtadest oli kuni 13% kasutusel isoleerimist vajavate COVID-19 patsientide raviks. Kokku vajas COVID-19 tõttu ravi 1819 patsienti, neist noorim oli 13-päevane ja vanim 98-aastane. Nende patsientide keskmine ravikestus oli 13,2 päeva ehk üle kahe korra kauem kui teistel aktiivravi patsientidel. 344 COVID-19 patsienti vajasid ka III astme intensiivravi, mille puhul kujunes keskmiseks ravikestuseks 26 päeva. COVID-19 haigla- ja intensiivravi suremus, vastavalt 10,3% ja 25,4%, olid võrdväärsel tasemel Euroopa tippkeskuste tulemustega.

Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus kinnitas, et nii suure hulga patsientidega toimetulek oli võimalik ainult tänu heale koostööle. «See tähendab paljude arstide, õdede, hooldajate ja ka üliõpilaste vastutulelikkust ning valmisolekut asuda tööle COVID-19 patsientidega tegelevatesse osakondadesse. Oma panuse andsid kõik töötajad, ka need, kes ei olnud COVID-19 osakonnaga otseselt seotud,» rõhutas Pastarus.

Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti kliinikumis 497 819, millele lisaks 122 062 ambulatoorset õe ja ämmaemanda vastuvõttu. Õed ja ämmaemandad tegid ka 14 326 koduõendusvisiiti ja muud koduvisiiti.

«Kliinikumi arstid vastasid üle-eestiliselt 13 515 e-konsultatsiooni saatekirjale, pakkudes e-konsultatsioone koguni 28 erialal. Pandeemia olukorras on e-konsultatsioon olnud parim viis perearstide ja eriarstide vaheliseks koostööks ning mul on hea meel, et koguni 24 protsenti kõikidest Eesti e-konsultatsioonidest tegid just kliinikumi eriarstid,» ütles ravijuht dr Andres Kotsar.

Päevaravis raviti möödunud aastal kokku 15 709 patsienti. Naistekliinikus sündis 2583 last, neist 58 sünnitusel sündisid kaksikud ning ühel korral kolmikud. Erakorralise meditsiini osakonda pöördus 40 059 patsienti ning hambaraviteenuste vajadusega pöördus kliinikumi 55 259 patsienti. Kliinikum andis 2021. aastal väga suure panuse ka COVID-19 vastu vaktsineerimisse: 2021. aasta lõpuks oli kliinikumi vaktsineerimismeeskond teinud 165 110 vaktsineerimist.

Kliinikumis kui ülikoolihaiglas oli ravitöö sügavalt integreeritud teadus- ja õppetegevusega ka 2021. aastal. Aasta lõpu seisuga oli kliinikumis käimas 306 aktiivset teadusuuringut ning teadusuuringute registrisse kanti koguni 132 uut uuringut. Samuti algatati 10 teadusprojekti COVID-19 uurimiseks ning ilmus Tartu ülikooli kliinikumi töötajate autorlusega 489 teadusartiklit.

Seejuures kuuluvad professor Margus Punab, doktor Maire Lubi ja professor Alastair Forbes oma valdkonna enim viidatud teadlaste 1% hulka maailmas, tundis heameelt teadus- ja arendustegevuse juht professor Joel Starkopf.