Teadlased võtsid ahvena luubi alla

Kolme riigi teadlaste ahvenauuringut juhtinud maaülikooli teadlane Anti Vase­mägi (kajakis) püüdis teadustööks ahvenat ka huumusrikkast Loosalu järvest Raplamaal. Saagi võttis vastu ta kolleeg, maaülikooli lektor Siim Kahar. Foto: Erakogu

Kalameestele ja loodusesõpradele pole mingi üllatus, et ahvenat, rahvakeeli ka triibut, võib kohata mõnes tumeda veega metsa- või rabajärveski, kus teised kalaliigid pole võimelised elama. Võhik ei pruugi aga teda aga ära tunda, sest seal elav ahven meenutab linaskit. Tal pole teada-tuntud heledat kõhualust, kontrastseid tumedaid triipe ega erkpunaseid uimi ja saba, on vaid tagasihoidlik tume rüü.

Metsajärvedest on ahvenat püüdnud ka kalamees Vladislav Koržets, kelle sõnul pole maitses suurt vahet, kas püütud ahven on elanud heledamas või tumedamas vees. «Ahven on väga hea söögikala, keda on lihtne püüda,» ütles Koržets. Ta lisas, et see kala on äärmiselt elujõuline ja hea kohaneja.

Rabajärves muutub ahven tumedaks, tema maitset teine toon Vladislav Koržetsi sõnul aga ei muuda. Foto: Anti Vasemägi