Toiduabi saajate arv kasvab, abi paluvad ka sõjast pagenud

Vabatahtlikud Ilja Vartugin ja Rasma Roose ütlesid, et see töö annab neile väga hea tunde, sest saab aidata päriselt hädas olijaid. Foto: Kristjan Teedema

Tund enne avamist on Tartu toidupanga ukse taga väike saba. Esimesena seisab üks endassetõmbunud ilmega meesterahvas. Mehe järel naine, peas sinimustvalge kootud müts ja rinnas sinikollane lindike. Tema nimi on Marje. Marje taga peatuvad ukrainlased, kes panevad järjekorras koha kinni ja kõnnivad eemale jutustama. Marje oskab vene keelt ning sai neile kasulik olla.

Ukrainast Eestisse sõjavarju jõudnute hulgas on Natalja koos vendade Denissi ja Valentiniga, kes on koos oma naise Julia ja üheksakuuse lapse Leanaga. Keegi neist ei ela enam hotellis. Natalja ütleb, et tal on Eestis veel kaks õde ja ühega neist elab ta kahetoalises korteris, kus peab maksma ainult kommunaalteenuste eest. Tööd on nad leidnud hotellikoristajatena, aga rahaga tuleb esialgu väga säästlikult ümber käia. Toidupanka tulid esimest korda.

200 kotitäit päevas

Teisel pool toidupanga ust käib kibekiire töö. Vabatahtlikud, punased põlled ees, komplekteerivad kilekottidesse toidukraami alates kuivainetest, purgisuppidest, konservidest, liha-, kala- ja piimatoodetest kuni leiva ja saiani ning värskete puu- ja aedviljadeni välja. Vahel on kotis ka maiustusi ja kondiitritooteid, just seda, millise saagi toidukauba kogumisringid suurtest kauplustest neile on toonud.

See on toidupaki põhi kuivainetest, millele lisatakse värske kaup, mis just kaupluste kogumisringilt saadud. Foto: Kristjan Teedema

Vähemalt 200 kotti peab valmis pandud olema enne uste avamist, sest umbes nii palju inimesi igal jagamispäeval toidupanga sabas ka seisab. Sõjapõgenikest ukrainlasi on olnud neist viimastel kordadel 50–60.

Inimesed on leidlikud, kui sõnadest puudu jääb. Näiteks imiteeris üks ukrainlane näpuga suu ees hammaste pesemist, küsides sel viisil hambapastat.

Esimesed ukrainlased saabusid toidupanga sappa märtsis, kokku oli märtsis neid 365. Aprilli esimestel päevadel on sõjapõgenikke olnud juba 325. Tartu toidupanga koordinaator Eve Leppik ütles, et elektrihinna ja üleüldise hinnatõusu tõttu on märgata ka kohalike elanike abivajaduse suurenemist.

Tartu toidupank jagab abi ka paljudele omavalitsustele. See koorem läheb Elva valda. Foto: Kristjan Teedema

Ukrainlastele on Eestis kõik uus. Neile tuleb selgitada, mida tähendab kõlblik enne ja parim enne. Et kõik, mida toidupank jagab, on veterinaar- ja toiduamet tunnistanud söögikõlblikuks. Keelega saadakse hakkama. Igaks juhuks on abiks piltkujutised. Ja inimesed ise on leidlikud. Näiteks imiteeris üks ukrainlane näpuga suu ees hammaste pesemist, küsides sel viisil hambapastat.

Kui keelt ei oska, võivad abiks olla pildid.  Foto: Kristjan Teedema

Kõikide nimed, kes toiduabi saavad, pannakse kirja. Või siis kontrollitakse, kas nad on abisaajate nimekirjas. Tartu linna puudust kannatavad inimesed saavad iga nädal toiduabi vähemalt kolm kuud aastas või vastavalt vajadusele. Ühe inimese toiduabi kogus on 9 kuni 10 kilo nädalas. Ka sõjapõgenikele, kel on ajutine kaitse, hakkavad kehtima samad tingimused. Ajutine kaitse tähendab, et nende saajatel on Eestis üheks aastaks elamisluba, õigus töötada ja õppida ning ligipääs sotsiaalteenustele. Samas kedagi ilma ei jäeta. Toidupanga töötajad leiavad midagi igale ühele, kes on järjekorda tulnud. Neil on ootamatuteks hädaolukordadeks nõndanimetatud SOS-pakikesed.

Väsida ei tohi

8. ja 9. aprillil on suurtes kauplustes taas toidukogumispäevad ning igaüks võiks siis poodi minnes mõelda annetamisele. Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud annavad nõu ning kassade läheduses on kärud, kuhu ostetud kaup panna. Annetada tasub kaua säilivaid toiduaineid. Aga praegust olukorda arvestades on teretulnud ka näiteks naiste hügieenisidemed, mida arglikult küsitakse.

Tartu toidupanga koordinaatorile Eve Leppikule ta töö sobib, ta on varem pidanud kauplusejuhataja ametit. Foto: Kristjan Teedema

Eve Leppik on tänulik paljudele eraalgatuslikele gruppidele, kes Ukraina sõjapõgenikele mõeldes toitu koguvad. Seda on teinud Ugala korporatsioon, lisandunud on Tartu Jaani kirik ja Nõo kirik. Iga uue idee korral tasub toidupangaga ühendust võtta.

Letil on pakkuda asju, mida inimene võib siis, kui soovib, ise võtta. Ka on seal kõrval kast kartulitega, kust igaüks võib saada paarikilose kotitäie. Leti taga Marje Koppel. Foto: Kristjan Teedema

Tartu toidupank kuulub MTÜ Iseseisev Elu alla. Selle juhataja Maire Koppel sõnas, et tähtis on, et inimesed aitamast ei tüdiks. Pole kahtlust, toiduabi vajajate hulk suureneb. «Meie ei tohi ära väsida. Hoiame oma energiat, suur abivajadus võib kesta kaua,» ütles ta.

 

Annetused toidupangale

• Toitu kogutakse 8. ja 9. aprillil Anne Maximas, Rebase Rimis, Lõunakeskuse Rimis, Sõbra Prismas ja Annelinna Prismas.
• 2021. aastal jagas Tartu toidupank laiali toitu 316 710 kilo. Abi sai 48 662 inimest ehk 18 966 leibkonda, sealhulgas 22 493 last.
• Tartu toidupangalt on tänavu jaanuaris saanud abi 3600, veebruaris 3900 ja märtsis 4300 inimest.
• Tartu toidupaik asub Peetri 28. Avatud teisipäeval, neljapäeval ja reedel alates kella 14st. Suurpered on oodatud kolmapäeval.

Allikas: Tartu toidupank