Põllule kerkinud tehas andis tänavale nime

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne elamurajoon oli 1970ndatel ja 80ndatel Tartu Raudbetoontoodete Tehasest välja kasvanud Tartu Elamuehituskombinaadi ja ka selle järglase Tartu Maja suurobjektiks. Esimene suurpaneel pandi paika Anne luha ehitusobjektil nr 22 (praegune Kalda tee 22 elamu).
Anne elamurajoon oli 1970ndatel ja 80ndatel Tartu Raudbetoontoodete Tehasest välja kasvanud Tartu Elamuehituskombinaadi ja ka selle järglase Tartu Maja suurobjektiks. Esimene suurpaneel pandi paika Anne luha ehitusobjektil nr 22 (praegune Kalda tee 22 elamu). Foto: Repro

Maailma esimene raudbetoonist elamu ehitati 150 aastat tagasi Pariisis ja see seisab seal tänaseni. 1928. aastal aga võis vist enamikule nädalalehe Tartu Uudised lugejaile tunduda kauge tulevikuna sõnum «Betoonmajad tulemas. Kas uus ajajärk ehituse alal?» (21.08.1928).

Seal antakse märku, et kõvemad ja soodsamad ained tõrjuvad järk-järgult kõrvale puu ja kivi. Nende asemele tulevad ehitusmaterjalidena teras ja betoon.

Sõnumit illustreerib foto, mille allkiri selgitab: «Betoonmaja ehitamine Saksamaal. Seinad on juba tehases valmis tehtud ja maja ehitamine seisneb nende kokkupanemises.»
Raudbetooni ehitusmaterjalina kasutamine hoogustus pärast Teist maailmasõda.

50 aastat tagasi Tartus

1959. aasta mais käis ajalehe Edasi ajakirjanik Kalju Mürk Tartusse rajatava raudbetoontoodete tehase ehitusplatsil ja kirjutas oma tähelepanekutest artikli «Uue tehase kontuurid».

Ta nägi, et koormate viisi veavad isekallutajad killustikku tulevase tehaseni viiva sõidutee jaoks (see pidi ulatuma Ilmatsalu maanteest raudteeülesõidukohani) ja mulda tehase juurde rajatava raudteeharu tammi rajamiseks.

Veel aasta tagasi oli seal olnud Tähtvere katsebaasi põld. Nüüd aga kerkis selle koha peale võimas ettevõte, raudbetoondetaile tootev tehas, mis andis nime ka aktiivseks kujunevale liiklussoonele. Tehase aadressiks sai Betooni tänav.

Kuigi 1961. aasta novembris kritiseeris ehitatava raudbetoontoodete tehase direktor J. Siilak ajalehes ehituse seisu hilinevate liiva- ja kruusakoguste ning nõutavast hoopis väiksema võimsusega puurkaevu pärast, anti tehas ikkagi järgmisel kuul (5. detsembril 1961) osaliselt käiku.

Tehase täielik käivitumine jäi aastasse 1962.

Veel veebruaris 1962 võttis Edasis sõna I. Laar ja teadvustas avalikkusele uue raudbetoontoodete tehase olukorda. Tehas läks käiku. Aga materjal? Toodangu andmiseks vajalikud liiv, kruus, killustik, raud, tsement ja lubi on ju määrava tähtsusega, kuid õigeaegne varustamine oli veel kehvalt korraldatud.

Tehase töötajaskond oli kirju. Tööle jäid ka need, kes olid ise tehast ehitanud. Üksjagu oli endisi Siberisse küüditatuid, kes Eestisse tagasi pääsenuna vajasid oma elu jätkamiseks sünnimaal tööd ja olemise pidet.

Kehtis plaanimajandus. Viisaastakust viisaastakusse, seitseaastakust seitseaastakusse püsis suur nõudlus uute tootmis- ja elamispindade järele. Sõda oli palju hävitanud.

Hiljuti lahkunud arhitekt Mart Port on iseloomustanud sõjajärgseid aastaid: tol ajal olid riikliku poliitika suunad väga lihtsad – ehitada tuli palju, ruttu ja nii odavalt kui võimalik.

1971. aasta jaanuaris alustati tehase juurde majaehitustsehhi ehitamist. 1973. aastal valmis selle esimene järk – käsil oli võimsa elamuehituskombinaadi rajamine.

Tartu raudbetoontoodete tehas on väljastanud oma toodangut tervele Eestile. Peale kodulinna suuremate ehitiste (Vanemuise teatri- ja kontserdihoone, ülikooli teadusraamatukogu, restoran Kaunas) on tehase ehitusdetaile Tallinna teletornis, hotellis Olümpia, ka koolimajades ja lasteaedades, samuti maamajandite rajatistes.

Suurobjekt Annelinn

Tehase 1970. ja 1980. aastate suurobjekt oli Anne elamurajoon.

Sellessegi perioodi aitab tagasi vaadata ajaleht Edasi.

1974. aasta 13. aprilli ajalehes oli ajakirjanik Adolf Teraski lühisõnum «Paneel jõudis Anne luhale». Seekord oli tegu lausa uudiskaubaga uudisobjekti tarvis. Paneelile, mis eelmise päeva hommikul üle Võidu silla sõitis, oli suurte tähtedega kirjutatud tervitus elamukombinaadi rajajailt.

Selle all olid pisemate tähtedega kirjutatud paneeli tegijate nimed: Avasoo, Taru, Tammet, Korolkov, Grišakov. Paneel jäi nädalavahetuseks ootele.

Paar päeva hiljem kirjeldas Adolf Terask pikemalt, mis juhtus 15. aprilli hommikul kell 10.45 Anne luha ehitusobjektil nr 22 (praegune Kalda tee 22 elamu). Tehases valmistatud esimene suurpaneel paigutati esimese rajatava tartu maja alusmüüri.

1974. aastast Annelinna püstitama hakatud tartu majade toorikutesse monteeriti seitsme tehase detaile. Näiteks välisseinad toodi Narvast.

6. juuli 1976. aasta Edasi teavitas oma lugejaid: 1. juulist 1976 moodustati Tartu Raudbetoontoodete Tehase ja Ehitusvalitsuse nr 3 baasil Eesti uus ehitusorganisatsioon – Tartu Elamuehituskombinaat. See tähendas, et ehitusmaterjalide tootjatest ning elumajade ehitajatest sai üks töökollektiiv. Ettevõtet hakkas juhtima Meelis Kallam.

Kehv elamispind, ühisköögiga korter, käimla külmas koridoris või õue peal, voodikoht kellegi ahju taga, niiske ja poolpime keldrikorter või tuult läbi laskva seinaga pööningukamber – see polegi ju 1960. ja 1970. aastate töötajas- ja õppurkonnale mingi kauge minevik. Seepärast mõjus lausa stardipauguna lehes avaldatud kutse (seda võimaldas ENSV Ministrite Nõukogu määrus): «Tartlased, kes soovivad elamuehitust kiirendada ja ühtlasi parandada oma elamistingimusi, pöörduge Betooni 7 kaadriosakonda.»

Võimalusest saada töökoht pluss korter haarasid kinni isegi füüsikud, keemikud, ajaloolased, geograafid ja teised kõrgharidusega inimesed.

Töö huugas. Ja elamukombinaat astus nagu hiid mööda Anne luhta, kus nii mõnigi tema enese töötaja või tema vanemad olid hiljuti heina teinud.

Nõukogude ajal oli tootmisvaldkondades plaani täitmise ja ületamise üheks mõõdupuuks sotsialistlik võistlus. Kel kõvasti kvantiteeti, sai enda kätte rändpunalipu. Punalipp ettevõtte juhi kabinetis tähendas kopsakaid preemiaid, sellega kaasnesid rõõmupeod, mis tõid lisaks ehitusobjekti vastuvõtu, suve-, tali- ja ehitajate päeva pidustustele tööperre virgutavat elevust. Oli see hedonism nõukogude moodi või hoopis see, et töö kiidab tegijat.

1988. aasta 6. jaanuari Edasi andis teada: uuest aastast on elamuehituskombinaat nimetatud ehitus- ja projekteerimiskoondiseks Tartu Maja. Sellest aastast allus Tartu Majale ka Lääne-Siberis Kogalõmis asuv ehitusvalitsus. Naftalinna oli juba ammu paneele saadetud.
1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses sai Tartu Maja Olari Taali juhtimisel uutmiskiirenduse.

Eesti tootja visadus

11. juunil 1991 moodustati RAS Tartu Maja. 1992. aastast aga hakati seda suurettevõtet liigendama. Temast kujunesid väikesed üksused oma juhtkonnaga. Loobuti ehitamisest ja keskenduti üksnes monteeritavate ehitusdetailide tootmisele.

Jaanuaris 1995 moodustus RASi Tartu Maja asemele AS Tartu Maja. Kevadel 1998 vahetusid omanikud. Kõik tööandja õigused ja kohustused läksid ASilt Tartu Maja nüüd üle ASile Tartu Maja Betoontooted.

Ollakse vajalikud Eestis (Biomeedikumi, Raatuse ühiselamu, Chemicumi jt ehitus Tartus, Järve Selver ja Tondi Selver Tallinnas). 2005. aasta kevadel avati Läti Vabariigis Riia lähistel Tartu tehase tütarettevõte SIA TMB Elements.

Ja edasine käekäik? Küsisime seda Vallot Manguselt, ASi Tartu Maja Betoontooted juhatajalt aastail 1999–2009. Vastus oli lihtne: inimesed töötavad, tehas jätkab toodangu andmist.
50 aastat tagasi asutatud Tartu raudbetoonettevõte on jälginud maailma, korraldanud ümber tootmist, et liikuda ühest majanduskorrast teise, sotsialistlikust plaanimajandusest turunduse reeglitega ühiskonda.

2009. aastast juhib ASi Tartu Maja Betoontooted Jaan Luts.

Tartu Maja seinaelemente on Ahhaa keskuse kogumis. Selle aasta alguses aga veeti TMB kaubamärgiga betoonelemente Tartu Ülikooli Kliinikumi S-korpuse laiendusele. Praegu on kraana tõstmas betoondetaile Vanemuise pargi servas kerkivale äri- ja elumajale, mille aadressiks on Vanemuise 45.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles