KEELE TERITAJA ⟩ Nõuan ligipääsu õnnele!

Keele teritaja Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Nõukogude kinoklassikaga koos üles kasvanud mäletavad kindlasti «Kaukaasia vangi» ja selle peategelase Šuriku folkloorikogumisretke, mille käigus ta tutvus olude sunnil peamiselt toostidega. Üks neist kõlas nii: «Mul on soov osta Volga, aga selleks pole mul võimalust. Mul on võimalik osta eesel, aga selleks pole mul soovi. Võtame selle nimel, et meie soovid ühtiksid meie võimalustega.»

Kui see kuulus toost panna ümber tänapäeva moodsasse keelde, võiks see kõlada umbes nii: «Mul on soov osta Lamborghini, aga mul pole Lamborghinile ligipääsu. Mul on ligipääs jalgrattale, aga mul pole selleks soovi.» Kõlab üpriski kummaliselt, kas pole?

Ligipääsu all peame üldjuhul silmas seda, et saab minna mingile objektile väga lähedale või suisa selle peale või sisse. Näiteks kui kallasrajale tuleb tagada ligipääs, siis peavad inimesed saama kallasrajal kõndida, rattaga sõita või mis iganes nad soovivad seal teha – neil peab olema võimalik minna kallasrajale. Autole puudub ligipääs siis, kui garaaži uks on kinni kiilunud ja lahti seda kuidagi ei saa. Ligipääsu või juurdepääsu all võib silmas pidada ka õigust tutvuda näiteks mingite materjalidega.