Mart Hiob: Süku muinsuskaitse vaatevinklist

Vasakul hoonestus keskpargi alal 1811. aastal. Paremal hoonestus keskpargi alal enne teist maailmasõda. Punasega näidatud hooned, tumehalliga krundipiirid, pruuni katkendjoonega Hedwig Eleonora bastioni, lilla katkendjoonega linnamüüri ja tornide asukoht. Foto: Allikas: EAA.2623.1.2049 leht 83/Mart Hiob

Tartu muinaslinna kujunemise kohta on mitmeid hüpoteese. Kaur Alttoa on kirjeldanud neid viimati raamatus «Eesti linnaehituse ajalugu» (koostaja Lilian Hansar, 2019). Kesksel kohal Tartu sünniloos on Emajõe veetee ja põhja-lõunasuunalise maismaa tee ristumiskoht, kergesti kaitstava kõrgendiku olemasolu Toomemäe neemel ning sobiva turuplatsi paiknemine nende vahel.

Tartu keskaegses müüriga ümbritsetud linnas kummaliselt kaguservas paiknev Raekoja plats ehk suur turg jäi linna keskmeks ka pärast Emajõe veetee sulgemist Kivisilla ehitusega 18. sajandi lõpus. Tartut läbis kirdest Narva ja Peterburi ning loodest Tallinna poolt linna saabuv postitee piki Narva tänavat, ületades Kivisilla abil Emajõe ning suundudes Raekoja platsi, Küüni, Promenaadi ja Riia tänavat pidi edelasse Valga ja Riia poole ning lõunasse Võru ja Pihkva poole.

Rootsi võimu ajal püstitati 1630. aastatel linnamüüriga piiratud ala kagunurka Survetorni asemele esimene ümar muldkindlustis ehk rondeel, mis 17. sajandi lõpus kujundati ümber Hedwig Eleonora bastioniks. Pärast Tartu väljaarvamist kindluslinnade nimistust 1782. aastal tekkis võimalus kuni Kauba tänavani ulatunud kindlustusvöönd tsiviilkasutusse võtta. Raekoja platsil turukaubanduse piiramiseks ja seeläbi postitee kasutamise parandamiseks ning jõeäärsete kaubaputkade rivi korrastamiseks otsustas Tartu linnavalitsus 1815. aastal püstitada endisesse kindlustusvööndisse kaubahoovi. Tänavapäeva mõistes oli tegemist ostukeskusega, kus poodide uksed avanesid siseruumi asemel, nagu tänapäeval kombeks, avalikku ruumi, ümbritsevatele Poe ja Kauba tänavale ning Barclay platsi ja jõeäärse turuplatsi poole.