/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/02/22/974446t1h91ce.jpg)
Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone arhitektuurivõistluse võidutöö tegid büroo QP Arhitektid, kuid linnavalitsus otsustas, et selle kavandi järgi hoonet edasi ei projekteerita.
Maksumaksja sai 60 000 euroga vastu pükse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile selgus, et juba kultuuriminister Laine Jänese ajal välja kuulutatud ühishoone arhitektuurivõistluse võidutöö «Pa-limtsest» tegid QP Arhitektid Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Elo Kiivet, Mari Rass, Holden Vides ja Asko Uukado. Neile makstav peaauhind on 25 565 eurot.
Teise koha töö «6969696-lehtrid» (10 226 eurot) tuli Barcelonast büroost Mexican and Slovenian Architects, kolmanda koha töö «KUMA» (6391 eurot) tegi büroo Tari.
Ostuauhinnad (2876 eurot) said RTG Projektbüroo ja Projekt Kuubis.
Kuid nagu eilseks oli selgunud, oli võistlus taandunud kunstitööde võistluseks, mitte rajatavale uushoonele parima lahenduse valimiseks.
Jätkata võimatu
«Selle konkursi tulemuste baasilt edasi minna ei ole võimalik,» ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.
Juba üleeile otsustas linnavalitsus, et võitjaga ei sõlmita hoone projekteerimiseks lepingut. Tamm selgitas, et küsimus pole üksnes selles, kas võidutöö vastab või ei vasta planeeringule ja kas edasise projekteerimisega on võimalik see planeeringuga vastavusse viia.
«Me räägime siiski ühishoonest, mis eeldab mõlema poole valmisolekut ideelahendus ellu viia,» ütles Tamm. «Meile on meedia vahendusel teada riigi seisukohad. Praegu ei ole riik selgelt valmis jätkama ega ole ka linnal võimalik projektiga edasi minna.»
Tamm lausus, et kui üritada võidutööd planeeringunõuetega vastavusse viia, tuleks nii raamatukogul kui kunstimuuseumil teha suuri järeleandmisi.
«Edasi tuleb elada teadmisega, et arhitektid kinnitasid meie mõningast kartust, et ruumiprogramm ja kehtestatud detailplaneering ei pruugi kokku sobituda. Tuleb alustada uusi analüüse ja võimaluste otsimisi, kuidas seda ühishoonet ehitada. Ühishoonest ei ole me mõtte tasandil loobunud,» selgitas Tamm.
Vanas rahas läks võistlus maksma ligi miljon krooni ehk 59 878 eurot.
Sellest tuli kultuuriministeeriumilt 14 820, Eesti Kultuurkapitalit 25 565 ning Tartu linnalt ja Tartu Kultuurkapitalilt 19 493 eurot.
Kas see hind ei ole natuke kõrge saamaks teada, et planeering ja ruumiprogramm kokku ei kõla, ja kas sellise teadmise hankimiseks on vaja korraldada rahvusvahelist arhitektuurivõistlust?
«Ma arvan, et see on kitsas lähenemine,» vastas linnapea Urmas Kruuse. «Me ei tahtnud välja selgitada üksnes seda, kas mahub või ei mahu. Tahtsime näha, millist visiooni on võimalik seal kasutada.»
Õpetlik juhtum
Kruuse rõhutas aga, et määravaks sai rahapuudus, oleks raha olemas, oleks kavandit ja planeeringut painutatud omavahel sobivaks. Et arhitekt Emil Urbel ja Kalle Kulbok on tulemuse vaidlustanud ja rahandusministeerium võistluse kui riigihanke suhtes järelevalve algatanud, pole määrav.
«See on õpetlik juhtum,» ütles linnapea, «selle valguses tuleks selgeks vaielda avaliku arhitektuurikonkursi piirid. Senine praktika on, et ükski arhitektuurikonkursi töö ei arvesta täiel määral kehtiva planeeringuga ja lubab mõttelende.»