Varjevõrgutalguline ERMis: poleks arvanud, et naaber on nii kuradi sant, nagu Justamendi laulus

Täna pärastlõunaks oli juba paarkümmend inimest käed külge pannud varjevõrkude tegemisel ERMi jääkeldris, et nii, nagu samasugustel talgutel üle Eesti, aidata Ukraina sõjaväge võitluses Putini Venemaaga. Ja selle riigi kohta oli talgulistel oma arvamus.

Üks talgulistest, käsitööõpetajaks koolitatud Aire Kattai ütles, et midagi sellist ei ole ta varem teinud ja et nad just tüdrukutega arutasid, et poleks ka arvanud, et meil siinmail midagi niisugust vaja teha on.

«Aga naaber on meil selline... krutskitega,» sõnas ta. «Justamendil oli õigus, olen selle peale mõelnud, et need need sõnad tulevad nüüd esile. Kunagi oli nõuka ajal laul «Hotjat li russkije voinõ?» – aga nüüd on see käes, kurb.»

Talgutöö kohta lausus ta, et midagi rasket ei ole, siiski on omad nõksud, mida meeles hoida. Eeskätt, et mõni toon ei jääks suure või ereda laiguna ühte kohta, teiseks, et punuda ei või riideribasid triipu, nagu kangast kootakse.

«Mulle meeldib mõte, et saame aidata,» põhjendas Kattai osalemist. «Siin sees ei ole raske, aga kui alustasime, proovisime väljas, siis olid õhtul küll sõrmed kanged.»

Üks talgulistest oli Kesk-Ukrainast pärit Alla, kes ütles, et maskeerimisvõrgud on Ukraina armeele väga vajalikud ja tal on hea meel, et tüdrukud ta üles leidsid ja kutsusid. «Ma olen väga tänulik neile, kes aitavad,» ütles ta.

Talgujuhi rolli palutud Airi Hanikat selgitas, et esialgu paluti valida võrkudesse punumiseks valida porikarva rohekaspruune toone, aga võib juhtuda, et edaspidi tuleb ette võtta hallikamad linnatoonid ja kui sõda peaks pikalt vältama, siis ka valged talvised toonid.

Võrgud on kaluritelt, ERMi jõudnud toodud näiteks Muhumaalt, kangaribasid või vanu rõivaid on kaasa võtnud talgulised ise, saatnud firmad tootmisjääke ja varunud Tartu uuskasutuskeskus. «Materjali puhul on kõige tähtsam toon ja et see oleks kerge, vähe vettimav, muidu muutub võrk raskeks,» lausus Hanikat.

Talgud kestavad ka homme ja abikäsi oodatakse juurde. Töö käib ERMi jääkeldris keskpäevast kella kuueni õhtul.

«Rasket pole midagi, ribade lõikumine on tüütu, aga sõlmimine on looming ja puhas rõõm, teraapia,» lisas Hanikat.