Süku annab Toomemäele uue sära

Toomeoru tenniseväljakute asemele saab kultuurikeskuse parkimismaja ehitada nii, et ühtki puud ei pea langetama. Foto: Margus Ansu

Tartu volikogu opositsioon seadis eelmisel istungil kahtluse alla linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ruumiprobleemide kiire lahendamise südalinna kultuurikeskuse ehitamisega, sest ehitushinnad on palju kerkinud. Eeskätt muretsesid seesuguste muutuste pärast erakonnad Eesti 200 ja EKRE, kes on ka tuntud kui kesklinna pargi hoonestamise vastased.

Selgus aga, et nüüd on Tartu linnavalitsuse algatatud ideekorjel leitud lahendus, mis võimaldab säästa nii pargipuid kui ka ehituskulusid.

Tagasi juurte juurde

Nimelt saab südalinna kultuurikeskuse rajada toomkiriku varemetesse, mille ühes osas on juba tsaariajal tegutsenud ülikooli raamatukogu ja praegu on seal ülikooli muuseum. Niisiis oleks tegu pöördumisega juurte juurde, seda enam, et Toomemägi oli ka keskaegse Tartu kese, vahendab usaldusväärsetele allikatele viidates portaal Uued Uudised. Vähe sellest, Toomemäe õhustik soosib ka vaimset tööd, nagu näitasid juba Tartu ülikooli teadlaste 19. sajandi teadussaavutused.

Kuna keskaegsed tellismüürid on säilinud ja kasutatavad, saab nii kokku hoida ehituskuludelt. Paksud müürid aitavad hoida ka ühtlast kliimat.

Nagu on ühes käsitluses toonitanud kunstiajaloolane Enriko Talvistu, vajab moodne kunst eksponeerimiseks kõrgeid ruume ja kiriku kesklöövis on kõrgust selleks küllaldaselt.

Selgub aga, et nüüd on Tartu linnavalitsuse algatatud ideekorjel leitud lahendus, mis võimaldab säästa nii pargipuid kui ka ehituskulusid.

Lahenduse saab ka parkimismaja küsimus: parkimismaja saab ehitada Toome tenniseväljakute asemele nii, et ei pea langetama ühtki puud. Linnaametnike hinnangul ei ole mõeldav, et nii suur avalik hoone kerkib ilma parkimismajata.

Mõeldud on ka sellele, kus edaspidi tennist mängida saab: parkimismaja katusele rajatavas pargis. Ühtlasi võimaldab see muuseumi peasissekäigu ette rajada hoone tähtsusele vastava avara paraadväljaku, mille servas asuvates kohvikutes saab õhtupäikeses näitusemuljeid arutada.

Sõnad saavad otsa

«Südalinna kultuurikeskusest rääkides ja kirjutades olen esimest korda olnud olukorras, kus sära silmis, tunne südames ja ideed pulbitsemas ning olen jäänud hätta sõnade seadmisega,» ütles Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus. «Mitte sellepärast, et pole midagi öelda, vaid sellepärast, et polegi piisavalt väljendusrikkaid lauseid, kuidas seda ideed sõnadesse seada. Kuid see ongi selle visiooni voorus, mis on kasvanud kõige paremas koostöös ja dialoogis üle aastate ja ametiaegade.»

Umbusklik opositsioon jääb aga ikka oma liistude juurde, mida kinnitab Eesti 200 esimehe Kristina Kallase öeldu: «Me ei tea siiamaani, mis hoone see on ja mis hakkab aset leidma sellel poolel hoone pinnast, mis on raamatukogu ja kunstimuuseumi vajadustele juurde joonistatud.»

Urmas Klaas, Tartu linnapea, RE

Toomemägi on Tartule ja kogu Eestile erilise tähtsusega koht.

Siin paiknes keskaegse Tartu keskus, maailmakuulsa ülikooli kese, aastakümneid sündisid siin Tartu lapsed, praegu lehvib Tähetornis Eesti lipp ja siit mõistetakse õigust ning õiglust kogu Eestile riigikohtu saalidest.

Aastaks 2024, kui Tartu kannab Euroopa Kultuuripealinna tiitlit, on linna ja ülikooli ühine soov teha Toome veelgi kutsuvamaks kohaks. Korrastada parki ja rõhutatult esile tuua tema kultuuriloolist rikkust, et meil kõigil Toomele rohkem asja oleks.