/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
/nginx/o/2022/03/31/14457639t1h3c39.jpg)
Tartu Kalev-Englase maadlejad võidutsevad alatihti, ka on klubi esindatud Eesti koondises. Nagu aga poiste maadlustreener Kristjan Press ütles, saab maadleja ikka teise maadlejaga läbi ning nii sai aastate eest alguse koostöö Ameerika Victory nime kandva klubiga.
Paari nädala eest lendasid ameeriklased taas Eestisse, ühendasid tartlastega jõud ning Victory Englas tuli ligi 1500 sportlase, 27 riigi ja 197 klubi osavõtul toimunud Euroopa suurimal turniiril Tallinn Open üldarvestuses hõbedale.
Pikem koostöö
Kahe klubi koostöö sai alguse 2016. aastal, kui Ameerika klubi maadlejad tulid samuti Tallinn Openile võistlema ning jäid siia treenima rahvusvahelisse laagrisse, kus oli kohal ka Englas.
/nginx/o/2022/03/31/14457641t1h62c9.jpg)
Parasjagu harjutas noormaadleja Kaleb Casey laagris Kreeka-Rooma maadlust, kui Press talle ligi astus ja andis paar soovitust, mille järgi toimides hakkas poisi heitetehnika juba kümne minutiga ilmet võtma.
Treenerid aga jäid suhtlema ning kui veel sama aasta sees Press kolleegile mainis, et tahaks USAsse treenima tulla, oli ameeriklasest Maja Casey vastus lihtne: «Teeme selle teoks!» Sellest ajast saati ongi klubid omavahel läbi käinud ning kummagi juures vähemalt kord aastas koos treeninud.
Kristjan Press rääkis, et maadlejad on väga koostöövalmid ning üldiselt ei ole keeruline leida välisriigis klubi, kus vajaduse korral treenida või viibida. «Kui kõrvad on sellised, siis on juba teada, millega teine tegeleb, ja järelikult jagad temaga samu väärtusi,» iseloomustas ta.
Ainuüksi USA keskkoolides on maadlejaid ligi 270 000, samal ajal kui Eestis on kokku 2300 selle ala sportlast.
Casey lisas, et nad said omavahel kohe väga hästi läbi ning samuti tuleb tihe suhtlus ja üksteisel külas käimine klubi noortele maadlejatele kasuks.
Mõlema treeneri sõnutsi on peamine kasutegur selles, et kumbki riik on keskendunud eri maadlustüüpidele ning nii saavad noored üksteisele õpetada uusi võtteid.
«Kreeka-Rooma maadlus on Ameerikas kindlasti nõrgem, siin pakub ta (Kristjan Press) kõvasti abi ja mu poeg on tänu sellele viimastel aastatel hea hoo sisse saanud,» lausus Maja Casey.
/nginx/o/2022/03/31/14457642t1h7454.jpg)
Tema poeg Kaleb Casey (17), kes on nii koduriigi suurvõistlustel kui ka Tallinn Openil saavutanud kõrgeid kohti, nõustus isaga. «Eestlased ja eurooplased on viskamises palju paremad, ameeriklastel puudub julgus visata ja me peame Kreeka-Rooma maadluses selles paremaks saama.»
Hiirest lõviks
Kaleb Casey siinne hea sõber ja trennikaaslane Artur Jeremejev (17) selgitas, et Tallinn Openi eel jagasid noored omavahel teadmisi ja tehnikaid. Ühtlasi oli see hea viis võrrelda, kui kaugele on vahepeal jõutud.
Press märkis, et treener Casey ning ameeriklased toovad eestlastele omakorda palju uut energiat. «Kogu aeg on ready-ready ja see avab su mõtteid, võimaldab erinevaid suundasid ja mõningaid kindlaid võtteid teha,» rääkis ta. «Sellise suhtumisega teeb kasvõi hiirest lõvi – emotsioon loeb!»
Kahe riigi tehnika võrdluses tuleb välja, et Eestis keskendutakse enam ülakehale, Ameerikas jalgadele. «See on suuresti ka põhjus, miks Kreeka-Rooma maadlus on USAs suhteliselt põhjas,» nentis Maja Casey.
Saab ka Venemaata
Et vastavalt kas vaba- või Kreeka-Rooma maadluses paremaks saada, ongi oluline vaheldus teiste riikide sportlastega maadelda. Ameeriklased käivad selleks Euroopas, Eestile on Pressi sõnul aga enamik Euroopa riike kui tagaõu, pigem on Englast huvitanud kontaktid Ameerika, Armeenia, Gruusia, Rumeenia ja Venemaaga.
Viimase riigi sõjategevuse tõttu Ukrainas on aga valik veelgi väiksem: Venemaale ja Valgevenesse siit enam ei kipu. Pressi sõnul see Eesti maadlejaid eriti ei mõjuta, sest rahvusvahelised laagrid ja võistlused püsivad tugevad ka Venemaata.
Venemaata saab hakkama ka Ameerika. Kasvõi seetõttu, et ainuüksi keskkoolides on seal maadlejaid ligi 270 000, samal ajal kui Eestis on kokku 2300 selle ala sportlast. Tuhandeid maadlejaid tuleb seal kokku isegi väikekoolidevahelisteks võistlusteks ning mitmes osariigis on spordiala kõige populaarsem ja traditsioonid tugevad. Pressi sõnul pole ebatavaline seegi, kui kellelegi vanaisa mati kõrvalt õpetussõnu jagab.
Maja Casey rõõmustas, et nad said pärast kahte koroona-aastat taas Eestisse võistlema ning treenima tulla. Nimelt jäi kokku ligi 400 maadlejat läinud pühapäeval lõppenud Tallinn Openi järel sinna ka eilseni kestnud rahvusvahelisse laagrisse.
Victory Englas Tallinn Openil
- 46 sportlast, kellest 30 Englase ja 16 Victory klubist.
- Kreeka-Rooma maadluses 2. koht (26 Eesti, 7 USA): 1 kuld, 4 hõbedat, 3 pronksi.
- Vabamaadluses 6. koht (4 Eesti, 9 USA): 2 kulda, 5 pronksi.
- Üldarvestuses 96 punktiga teine koht, võitis Team USA (102 sportlast, 277 punkti).
- Eestlaste parimana sai Artur Jeremejev (–67 kg) Kreeka-Rooma maadluses 2002–2004 vanuseklassis esikoha.
- Kadettide arvestuses tuli Max Hristjuk (–65 kg) Kreeka-Rooma maadluses hõbedale.
Lapse kõrvadele ohtu ei ole
Võitlusspordialad on populaarsed ka laste seas ja huvi on aastatega aina kasvanud. Kuigi võitlussport võib tundududa ohtlik, pole treenerite sõnul vaja maadlust peljata.
Kristjan Press seletas, et algajale maadlejale teeb trenni ohutumaks kasvõi see, et tegemist on kaaluspordiga. «Ei saa panna kokku nõrka ja tugevat maadlejat, see ei oleks lihtsalt loogiline, ning üldiselt on mõlemad sarnase vanusega ka,» selgitas ta. Press lisas, et enne maadlema hakkamist on suur rõhk akrobaatikal: õpitakse kukkuma nii, et oht viga saada on väike.
Samuti pole ohtu, et lapse kõrvad maadlushoos viga võiks saada. «Lastel on nii pehmed kõrvad, et need ei lähe katki, võibolla alles umbes 13-aastaselt, enne ei juhtu midagi,» sõnas ta.
Samas toonitasid nii tema kui ka Maja Casey, et lastele ja ka suurematele, on olemas spetsiaalsed kõrva- ja peakaitsmed, mis vigastused ära hoiavad. «Paned selle pähe ja ei juhtu midagi,» ütles Press.
Näiteks Ameerikas on säärased kaitsmed lastele isegi kohustuslikud. HENN UUETOA