Viimase riigi sõjategevuse tõttu Ukrainas on aga valik veelgi väiksem: Venemaale ja Valgevenesse siit enam ei kipu. Pressi sõnul see Eesti maadlejaid eriti ei mõjuta, sest rahvusvahelised laagrid ja võistlused püsivad tugevad ka Venemaata.
Venemaata saab hakkama ka Ameerika. Kasvõi seetõttu, et ainuüksi keskkoolides on seal maadlejaid ligi 270 000, samal ajal kui Eestis on kokku 2300 selle ala sportlast. Tuhandeid maadlejaid tuleb seal kokku isegi väikekoolidevahelisteks võistlusteks ning mitmes osariigis on spordiala kõige populaarsem ja traditsioonid tugevad. Pressi sõnul pole ebatavaline seegi, kui kellelegi vanaisa mati kõrvalt õpetussõnu jagab.
Maja Casey rõõmustas, et nad said pärast kahte koroona-aastat taas Eestisse võistlema ning treenima tulla. Nimelt jäi kokku ligi 400 maadlejat läinud pühapäeval lõppenud Tallinn Openi järel sinna ka eilseni kestnud rahvusvahelisse laagrisse.
Lapse kõrvadele ohtu ei ole
Võitlusspordialad on populaarsed ka laste seas ja huvi on aastatega aina kasvanud. Kuigi võitlussport võib tundududa ohtlik, pole treenerite sõnul vaja maadlust peljata.
Kristjan Press seletas, et algajale maadlejale teeb trenni ohutumaks kasvõi see, et tegemist on kaaluspordiga. «Ei saa panna kokku nõrka ja tugevat maadlejat, see ei oleks lihtsalt loogiline, ning üldiselt on mõlemad sarnase vanusega ka,» selgitas ta. Press lisas, et enne maadlema hakkamist on suur rõhk akrobaatikal: õpitakse kukkuma nii, et oht viga saada on väike.
Samuti pole ohtu, et lapse kõrvad maadlushoos viga võiks saada. «Lastel on nii pehmed kõrvad, et need ei lähe katki, võibolla alles umbes 13-aastaselt, enne ei juhtu midagi,» sõnas ta.
Samas toonitasid nii tema kui ka Maja Casey, et lastele ja ka suurematele, on olemas spetsiaalsed kõrva- ja peakaitsmed, mis vigastused ära hoiavad. «Paned selle pähe ja ei juhtu midagi,» ütles Press.
Näiteks Ameerikas on säärased kaitsmed lastele isegi kohustuslikud. HENN UUETOA