MEENUTUSTE SARI ⟩ Irja Lutsar: Tormiline sügis koroonarindel. Ekslemine koolikorralduses

Distantsõppe valud Foto: Lii Ranniku illustratsioon

Koroonaviiruse kaks kurvilist aastat: mida oleme õppinud ja mis ootab ees. Sarja 7. osa.

Augustis 2020 hakkasid kogunema pilved koroonaviirusega võitlemise taevasse. Uus nakatumislaine oli alanud. Siiski uskus enamik ühiskonnast, et lapsed saavad kooli minna. Lapsed polnud ammu sõpru näinud ja see painas. Vanemad omakorda olid väsinud olemast õpetaja, täiskohaga töötaja kodukontoris ning õhtul kokk ja koristaja ikka sealsamas.

Selge plaan uueks õppeaastaks oli, et koju jäävad vaid need lapsed ja õpetajad, kes on haiged või lähikontaktsed. Ei olnud vähimatki plaani klasse või koole korraga koju saata. Koolidel soovitati küll järgida koduklassi põhimõtet ja hajutada söögivaheaegu. Jutuks oli ka maskide nõue alates 12. eluaastast. Üldine ja rahvusvaheliselt soovitatud printsiip oli, et koolide kaugõpe on viimane, mitte esimene meede võitluses pandeemiaga. Tegelikkus oli sootuks midagi muud.