/nginx/o/2021/06/03/13821721t1hf045.jpg)
/nginx/o/2022/03/30/14456045t1hd5b5.jpg)
Raadil tegutsenud nõukogude punakotkad on sealt ammu lahkunud, kuid neist maha jäetud reostust on vanal sõjalennuväljal endiselt. Tartu linnavalitsus koos kaitseinvesteeringute keskusega kavandab nüüd seda mürgist reostust koristama hakata.
Jääkreostus on avastatud linna maal ehk Raatuse tänava kruntidel T123 ja T125 ning Puiestee 114 kinnistul ja ka riigikaitseks kasutataval alal.
Immitsev reostuskolle
Läinud aasta lõpus tehti reostusuuring, mille käigus uuriti vahetult lääne pool paikneva Raadi sõjaväelinnaku pinnase seisundit. «Töö käigus selgus, et pinnas ja põhjavesi olid vana sõjaväelinnaku territooriumil reostunud ning tõenäoliselt levib reostus ka naaberkatastriüksustel,» ütles Tartu linnamajanduse osakonna keskkonnaspetsialist Aija Kosk.
Uuringu teinud OÜ Maves koostatud raportist selgus, et sealne pinnas on saastunud Nõukogude Liidu sõjaväe tegevusest ning praeguseks on see tõenäoliselt isegi edasi valgunud. Reostuskoldel asus nõukogude lennubaasi autopark.
Aruande järgi on põhjavesi suure tõenäosusega reostunud terves ulatuses Raatuse T123 ja Raatuse T125 kinnistul ning vähemalt Puiestee 114 kinnistu põhjaosas ehk kokku pea 7000-ruutmeetrisel alal.
Reostuskoldel asus nõukogude lennubaasi autopark.
Et takistada veel enam nafta ja raskemetallide põhjavette sattumist, osaleb linnavalitsus partnerina projektis «Raatuse jääkreostuskolde ohutustamine». Selle tarbeks taotletakse ka keskkonnainvesteeringute keskuse veemajanduse programmi raames rahalist toetust.
Tööd näevad ette naftasaadustega reostunud pinnase likvideerimise, millega takistatakse jääkreostuse edasist jõudmist põhjavette.
Elektroodid mullas
Reostuse likvideerimiseks on kavas kasutada tehnoloogiat, mille käigus pinnast ei eemaldata, selle asemel paigaldatakse maasse elektroodid. Need loovad pinnases elektrokineetilise välja, mis soodustab saasteainete oksüdeerimist.
«Meetodi eelis on see, et alalt ei ole vaja eemaldada haljastust ega teha suuri kaevetöid,» selgitas Kosk. «Meetodi miinuseks on tööde teadmata kestvus.»
Kui rahalisele toetusele saadakse juunis roheline tuli, siis alustatakse töid septembris ning eeldatavalt peaksid need kestma tuleva aasta lõpuni. Esialgse arvestuse järgi kulub selleks 127 820 eurot.
Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul pole neil kavas valla territooriumil pinnareostuse uuringuid korraldada, kuna minevikus on seda juba tehtud. «Tegime suured uuringud ja kaardistasime võimalikud ohupiirkonnad,» selgitas Laur. «Nüüd on aastate jooksul olukord paranenud ning ma ei näe põhjust uuesti auke maasse puurida.»