/nginx/o/2022/03/29/14453519t1h4215.jpg)
Eestis ei ole spetsiaalseid pommivarjendeid ja meil puudub ka ühtne häiresüsteem, mis annaks märku õhurünnakutest. Hädaolukorral saadetakse inimestele küll teavitused mobiiltelefonidele lühisõnumiga, aga sellest mobiiliside katkemise tõttu kasu ei ole.
Tartus ning ka teistes Eesti linnades praegu töötavat ülelinnalist õhuhäiresüsteemi ei ole, kuid käsil on õhuhäiresüsteemi paigaldamise vajaduse kindlaksmääramisega. Seda teeb päästeamet.
Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna ekspert Tambet Vodi selgitas, et kuni Ukrainas alanud sõjani pole riiklikult õhuhäiresüsteemide arendamist tähtsaks peetud. Seega Eestis ja ka Tartus häiresüsteemid praegu enamasti puuduvad.
«Päästeamet on alustanud õhuhäiresüsteemide rajamise planeerimist ja oleme ka häiresüsteemide hankimiseks riigilt raha küsinud,» selgitas Vodi. Tegemist on mahuka projektiga, mille raames tuleb esmalt määrata, kuhu ja kui palju neid paigaldada, töötada välja sireenide käivitamise alused ning koolitada elanikke.
Praegu saab häire edastamiseks kasutada alarmsõidukite sireene koos massiteabekanalite ehk raadio ja televisiooniga.
Tartu linnavalitsuse kriisireguleerimise koordinaator Evelin Uibokand selgitas, et linn ootab, mil päästeamet saab õhuhäiresüsteemi paigaldamise vajadusest ülevaate. «Kui plaanid õhuhäire süsteemide kohta on selgemad, lööb projektis kaasa ka Tartu linnavalitsus,» sõnas Uibokand.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)