/nginx/o/2022/03/29/14454144t1h3b62.jpg)
Postimehe laupäevalisas avaldatud professor Birute Klaas-Langi ülevaateartiklis Ukraina laste õpetamisest eesti koolis (PM 26.3) oli tähelepanuväärne lõik: «Kriis sunnib otsima kiireid lahendusi ja paneb liikuma takerdunud protsessid. Kahe õppekeele ja ka mentaalsusega paralleelmaailm on toonud Eestis muude probleemide kõrval esile ka Ukraina laste haridusteega seonduva põhiprobleemi – ühtse Eesti kooli puudumise. Ukrainlaste suunamisel venekeelsesse kooli võib olla ka kaugem eesmärk – kasvatada vene kodukeelega isikute hulka Eestis, reanimeerida venekeelne kool, kasvatada keele-, meelsuse ja kultuuripõhist lõhet Eesti elanikkonnas.»
Tegelikult on selline lõhe ju niikuinii juba pikki aastaid olemas olnud ja see peaks uutes oludes kestma veel mõnda aega. Praegusel ajahetkel võime hoopis õnnelikud olla, et meil seda «ühtset Eesti kooli» ehk tegelikult eesti-vene segakooli ei ole ja me ei saa traumeerida ukraina lapsi Putini-meelsete vene õpilaste olemasoluga meie koolides.