GALERII ⟩ Emajõelinna endises arestimajas avati Eesti teine sõjapõgenike vastuvõtukeskus

Et Ukraina sõjapõgenikud saaksid Eestisse saabumise järel lihtsamini ühiskonda lõimuda, avas riik esmaspäeva lõunaajal politsei- ja piirivalveameti (PPA) endises arestimajas pagulaste vastuvõtupunkti. Keskusesse saabujail on lisaks väljapuhkamisele võimalik kohapeal teha ära kõik vajalikud toimingud, mida on Eestis ajutise kaitse saamiseks tarvis.

Nii seni Raadimõisa hotellis pakutud, kui ka paljud lisandunud teenused on kättesaadavad uues vastuvõtupunktis, hotell on esmaspäeva pärastlõunast alates kasutusel vaid majutuskohana.

Varem toimus dokumentide taotlemine osaliselt seal, ent näiteks uue dokumendi kättesaamiseks tuli siiski minna PPA teenindusbüroosse, kus järjekorrad olid pikad juba enne sõja algust. Täna avatud vastuvõtupunkti Tartu linna servas, aadressil Riia 179a, pääseb kõikide magistraalide kaudu piirilt tulles ka lihtsasti ligi.

Lõuna-Eesti piirkondliku ühendstaabi juhi Vallo Koppeli sõnul hoiab Tartusse rajatav vastuvõtupunkt kokku Eestisse tulnud sõjapõgenike aega ning võimaldab ukrainlasi abistada nii, et neil oleks siin oma elu edasine korraldamine võimalikult sujuv. Ta märkis, et ühes kohas kõigi vajalike teenuste pakkumine aitab ukrainlastel parimini orienteeruda ka selles, mida kõike neil võõras riigis ja keskkonnas elamiseks ning toimetulekuks vaja teha on.

Kuna ainuüks Valga piiripunkti ületab päevas umbes 50 sõjapõgenikku, on keskuse üks peamisi eesmärke suunata põgenikke koordineeritumalt majutuskohtadesse üle Lõuna-Eesti. Siiani oli mõnes omavalitsuspiirkonnas väga suur põgenike vastuvõtmise koormus, samal ajal kui mõnda valda või linna ei ole sotsiaalkindlustusamet põgenikke veel suunanud.

«Värskelt avatud keskus aitab tööd paremini jaotada, sest näiteks Pärnus on juba suured inimmassid ja peame koormust hajutama,» tõdes Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk. Tartu vastuvõtupunktis töötab ühes vahetuses 30–35 ametnikku.

Abilinnapea Mihkel Leesi andmeil on Tartu linnas praeguseks umbes 450 põgenikku, kogu Lõuna-Eestis aga ligi 800. «Isikukoode on antud juba rohkem kui tuhandele inimesele,» märkis Lees.

Loe pikemalt homsest Tartu Postimehest!