Tartlased toetavad säästvate liikumisviiside arendamist sõiduteeruumi arvelt

Tartu linnas on juba mitu aastat järjest Vabaduse puiesteest saanud Autovabaduse puiestee, kus mootorsõidukid pole teretulnud ja sõidutee on suveks suletud. Foto: Margus Ansu

Möödunud aasta lõpus korraldatud linnaruumi arvamusuuringust nähtub, et tartlased toetavad säästvate liikumisviiside kasutustingimuste edasist arendamist isegi juhul, kui selleks tuleb vähendada sõiduteeruumi.

«Saadud tagasiside kinnitab varasemate uuringute tulemusi, et hea taristu ja muude vajalike tingimuste olemasolul sooviks suur osa tartlastest liikuda jalgsi, jalgratta või ühissõidukiga. Oleme saanud selge signaali, et lähitulevikus tuleb säästvate liikumisviiside tingimuste parandamiseks jätkata võimalikult kiire ja ambitsioonika liikuvuspoliitika rakendamist,» ütles abilinnapea Raimond Tamm.

Uuringu tulemustest selgub, et linna liiklusohutuse ning jalgsi ja rattaga liikumise tingimuste parandamine on oluline teema rohkem kui 80 protsendile tartlastest. 76 protsenti vastanutest arvas, et liiklusohutus on eriti tähtis koolide ümbruses.

Liiklusohutust ja linnakeskkonna atraktiivsust suurendavate meetmetena toodi esile parkimiskohtade või sõiduteeruumi arvelt loodavaid taskuparke, mida pidas heaks laheduseks 54 protsenti vastanutest. 49 protsenti küsitlenutest toetas autodest ja jalakäijatest eraldatud jalgrattateede rajamist sõiduteeruumi arvelt. 39 protsenti vastanutest pidas autoliikluse rahustamiseks vajalikuks 30 km/h piirkiirusega alade laiendamist ning künniste või teekitsenduste kasutamist. Kõigil meetmetel oli pooldajaid rohkem kui vastaseid.

Jalgsi liikumise tingimuste parandamine on oluline 81 protsendile linlastest ning jalgrattaga liikumise tingimuste parandamine 69 protsendile. Aktiivsete liikumisviiside, eriti rattakasutuse osakaal on suur Tartu nooremate elanike seas – suviti liigub kõigist 15–29-aastastest tervelt iga neljas jalgrattaga. Elanikkonna keskmine suvise rattakasutuse osakaal on 15 protsenti.

Uuringust selgus, et naiste seas on autokasutus peamise liikumisviisina ligi kaks korda väiksem kui meeste seas, vastavalt 31,5 protsenti ja 59 protsenti. Seejuures liiguvad naised nii jalgsi kui ka ühissõidukiga kaks korda enam kui mehed. Jalgsi liigub 33,5 protsenti naistest ja 17 protsenti meestest ning rattaga 24,5 protsenti naistest ning 11,5 protsenti meestest. Seega oli meeste toetus elukeskkonna kvaliteediga seotud teemadega tegelemiseks tunduvalt väiksem kui naiste oma, kuna naised viibivad linnaruumis kauem ning kogevad rohkem elukeskkonna nõrku ja tugevais külgi.

Linlased pidasid oluliseks veel õhukvaliteedi parandamist (74 protsenti vastanutest), tänavahaljastuse lisamist (73 protsenti vastanutest) ja mürataseme vähendamist (60 protsenti vastanutest).

Tartu linnaruumi arvamusuuringut korraldas Viilup Uuringud OÜ. Uuringus küsitleti 602 tartlast vanuses 18–65. Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda Tartu kodulehel: www.tartu.ee/uurimused/tartu-linnaruumi-arvamusuuring.