Esimesed haneparved on kohal ja maniakaalsed linnuvaatlejad valvelseisangus

Haned, haned ja haned Aardla poldril. Foto: Kristjan Teedema

Esimesed haneparved on kohal! Sellest andis tunnistust varahommikune retk Aardla poldrile, mis esialgu näis küll rändlinnutühi. Vaid varesed ja kajakad ning Porijõe pardid, muud ei kedagi.

See tühjus oli aga petlik. Väljad on just lume alt välja sulanud, maapind igalt poolt pruunikarva hall ja hallikarva pruun. Sama värvi on hanedki. Et neid märgata, tuleb olla kannatlik, loota binokli abile ja mitte kiirustada.

«Hani ei ole rumal lind, kuigi vahel peetakse teda rumalaks,» sõnas linnuteadlane Marko Mägi. «Nad on väga tähelepanelikud, hoiavad kogu aeg kõrvad-silmad lahti. Sellise külma ilma ja tuulega nad vabatahtlikult õhku ei tõuse. Vaid ainult viimasel hetkel, kui häda on käes.»

See viimane häda saab olla kas hiiliv rebane või röövlind – Tartumaal võib merikotkaid lennata.

Iga maa seest nina välja pistev roheline lible on nokkimist väärt. Foto: Kristjan Teedema

Aardla poldril on hanesid mitusada kui mitte mitu tuhat. Aeg-ajalt tõusis õhku väike lennusalk, tehes üleval otsekui kontrolltiiru; siis taas maandudes ja uudiseid jagades. Maa peal käis aga elav suhtlemine. Oli hanesid, kes pidasid end ilmselgelt teistest paremaks ja ilusamaks, öeldes oma kaela pikemaks venitades ja seda madalalt võngutades nooremale liigikaaslasele: «Sinu positsioon ei ole sealmaal, et siin koos minuga kõrvuti rohuliblet näksida! Šššš ...» Või siis ennast ka uhkemaks ja tugevamaks mõeldes, lootuses nii parvest kena kaaslast leida.

Aardla poldrile on praegu laskunud suur-laukhaned, kelle seas võib olla rabahanesid ning ka valgepõsk-laglesid, keda ajakirjanikud uskusid end samuti nägevat.

Linnuvaatleja ehk fotograaf Kristjan Teedema poris. Foto: Aime Jõgi

Haned on jõudnud Eestisse Lääne-Euroopast, suure tõenäosusega Hollandi ja Taani talunike põldudelt. Pärast kõhutäitmist ja puhkamist Eestis ja varsti ka Eesti põllumeestele nuhtluseks olemist, jätkavad nad teed Põhja-Jäämere-äärsetele aladele, Taimõri poolsaarele. Just tundras, kui see kevadel haljendama lööb, on toidurohkus suur, kiskjate hulk aga väike ja seetõttu pesitseda turvaline.

Marko Mägi sõnul on rändlindudest kohal ka sookured, kuldnokad, lõokesed ... «Maniakaalsed linnuvaatlejad on aga nii-öelda valvelseisangus, oodates tõeliselt suuri rändlinnumasse, kes praegu on otsekui punni taga,» kommenteeris ta. «Oodatakse soodsat hetke ja head lennutuult. Kui Eestisse tekib püsivam madalrõhkkond, siis see peaks linnud kohe siia «imema».»

Ole mihkel ja loe üle! Foto: Kristjan Teedema