Vanast arestimajast saab sõjapõgenike vastuvõtupunkt

Ukraina sõjapõgenikud Eesti esimeses, Pärnu vastuvõtupunktis. Foto: Urmas Luik

Selleks et Ukraina sõjapõgenikud saaksid kohe Eestisse saabumise järel isikukoodi ja ajutise kaitse, avab riik tuleval esmaspäeval sõjapõgenike vastuvõtupunkti Tartusse. Esimese vastuvõtupunkti avas riik 21. märtsil Pärnus, kus nelja ööpäeva jooksul on vastu võetud 900 sõjapõgenikku.

Vastuvõtupunktis jagatakse Ukrainast tulnud inimestele infot ning selgitatakse välja, millist abi inimene vajab. Samuti väljastatakse Eesti isikukood ning soovi korral ajutine elamisluba, lisaks antakse vajaduse korral esmaabi. Seejärel suunatakse Ukraina sõjapõgenikud ajutistesse majutuskohtadesse üle Lõuna-Eesti.

Lõuna-Eesti piirkondliku ühendstaabi juhi Vallo Koppeli sõnul hoiab Tartusse rajatav vastuvõtupunkt kokku Eestisse tulnud sõjapõgenike aega ning võimaldab ukrainlasi abistada nii, et neil oleks siin oma elu edasine korraldamine võimalikult sujuv. Ta märkis, et ühest kohast kõigi vajalike teenuste pakkumine aitab ukrainlastel parimini orienteeruda ka selles, mida kõike neil võõras riigis ja keskkonnas elamiseks ning toimetulekuks vaja teha on.

Lisaks on ühendstaabi juhi sõnul vastuvõtupunkti Tartusse rajamise üks eesmärk suunata sõjapõgenikke koordineeritumalt majutuskohtadesse üle Lõuna-Eesti, sest praegu on mõnes omavalitsuspiirkonnas väga suur põgenike vastuvõtmise koormus, samal ajal kui mõnda valda või linna ei ole sotsiaalkindlustusamet põgenikke veel majutuma suunanud.

Tartu vastuvõtupunkt avatakse esmaspäeval, 28. märtsil ning see asub linnaservas aadressil Riia 179a, kuhu kõikide magistraalide kaudu lihtsasti ligi pääseb. Senine vastuvõtupunkt Raadimõisa hotellis jääb toimima majutusasutusena ja seal seni pakutud ning paljud lisandunud teenused on kättesaadavad uuest avatavast punktist.

Kahe vastuvõtupunkti avamise järel peaksid kõik riiki saabuvad sõjapõgenikud jõudma pärast piiriületust kas Tartu või Pärnu vastuvõtupunkti, et neile kiireimat abi ja majutuskoha leidmist võimaldada.

Kokku on Eesti vastu võtnud enam kui 23 000 Ukraina sõjapõgenikku. Ajutise kaitse taotlusi on registreeritud 7350 inimesele.