GALERII ⟩ Sadakond tartlast mälestas «Rukkilille» monumendi juures märtsiküüditatuid

Täna keskpäeval mälestati kommunismiohvrite mälestusmärgi «Rukkilill» juures märtsiküüditamise aastapäeva. 25. märtsil möödub 1949. aasta märtsiküüditamisest 73 aastat.

Mälestusmärgi juurde asetati pea kümme pärga ning lillekimpu, süüdati ka leinaküünlad ja mälestajad pidasid kõnesid. Lisaks küüditamisaja lugudele ning meenutustele tõid kõik oma sõnavõttudes välja Venemaa rünnaku Ukraina vastu.

Linnapea Urmas Klaas sõnas, et küüditamist on vaja mäletada ning meenutada. «Me ei tohi seda unustada selleks, et need õudused ei korduks,» rääkis ta. Klaas nentis, et Ukrainas toimuv Venemaa sõdagi tähendab ukrainlastele sarnaseid läbielamisi nagu 1949. aastal Eestis, sest paljud on sunnitud kodudest lahkuma.

Et kohale oli tulnud niivõrd palju rahvast, tõi osalejatele aga ka rõõmu. Näiteks tõdes Siberis sündinud laste MTÜ eestvedaja Liidia Post, et veel eile kahtlesid mõned vanemad, kas tervis neil osalemist võimaldab. Ta lisas, et kui paljudel enam tervis kohale tulla ei lubagi, on Siberis sündinud lapsed viimane lüli küüditatute ahelas, kes ikka mäletavad ja mälestavad.

Kõnede vahel luges praost Ants Tooming ka mälestuspalve.

Lisaks pärgade asetamisele «Rukkilille» monumendi juures oodatakse täna kell 18 kõiki tartlasi Raekoja platsile küünlaid süütama.

Samal ajal mängib raekoja kellamäng Rene Eespere meloodiat «Ärkamise aeg» ning kell 21 kõlab «Mu isamaa on minu arm». Tartu kirikute kellad helisevad reede õhtul kell 18 märtsiküüditamise ja punaterrori ohvritele.