Kohus mõistis Matti Maimetsa talle esitatud altkäemaksu võtmise süüdistuses õigeks

Matti Maimets mõisteti õigeks kahe ametialase kuriteo toimepanemises. Foto: Margus Ansu

Tartu maakohus mõistis täna õigeks Matti Maimetsa, keda prokuratuur süüdistas kahes ametialases kuriteos. Prokuratuur kavatseb otsuse edasi kaevata.

Matti Maimetsa süüdistati kahe ametialase kuriteo toimepanemises. Süüdistusest tulenevalt tuli kohtul esmalt tuvastada, kas Matti Maimets oli ametiisik või mitte.

Altkäemaksu süüdistuse kohaselt tuleks Matti Maimetsa pidada ametiisikuks selle tõttu, et tal oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund antiretroviirusravimite konsiiliumi liikmena. Kohus asus seisukohale, et Matti Maimetsa ametiseisund ei saanud tuleneda sotsiaalministeeriumi ja ASi Lääne-Tallinna Keskhaigla vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel rahastati konsiiliumi tegevust.

Kohus tõdes, et konsiiliumi tegevust rahastati riigieelarvest, kuid seda tehti toetuse vormis, ning kohtu arvamuse kohaselt ei too selline rahastamine kaasa konsiiliumi liimetele automaatselt ametiseisundit.

Kohus selgitas, et Matti Maimets pole olnud lepingu pooleks ja ka AS Lääne-Tallinna Keskhaigla polnud volitatud täitma avalikku ülesannet. Kohus ei nõustunud ka prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Matti Maimets eeldas konsiiliumi tegevuse riigipoolset finantseerimist, siis sellest tuleneb, et tema jaoks oli arusaadav, et täidetakse riigi tellitud ülesannet.

Altkäemaksu küsimise episoodis leidis kohus, et tegemist on ajateljel ritta seatud sündmuste pinnalt püstitatud oletusega, mis pole leidnud tõendamist, ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatav kasuks.

Kahes altkäemaksu võtmise episoodis leidis kohus, et olukorras, kus Matti Maimetsal oli lepingutest tulenevalt õigus saada honorari ja on tõendamist leidnud, et koolitused toimusid, ei saa kohtu arvamuse kohaselt rääkida altkäemaksust. Järelikult pole alust käsitada saadud lepingutasusid varana altkäemaksu eseme tähenduses.

Toimingupiirangu suures ulatuses rikkumise süüdistuse kohaselt tulenes Matti Maimetsa ametiseisund tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud antiretroviirusravimite hankimist (ARV) koordineeriva komisjoni liikmeks olekust. Kohus on seisukohal, et Matti Maimetsa ametiseisund ei saanud nimetatud käskkirjal põhineda.

«Käskkiri oli liikmetele teatavaks tegemata ja ka volitusnorm võimaldas ministril luua vaid nõuandva õigusega komisjone. Matti Maimetsal ei olnud pädevust koos teiste komisjoni liikmetega otsustada, milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid, millises mahus ning millal peaks Eesti Vabariik sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarves ettenähtud vahendite arvelt hankima,» selgitas kohus otsuse kuulutamisel.

Samuti pole kohtu hinnangul tõendatud, et Matti Maimets oleks ka laiemas mõttes osalenud riigihangete ettevalmistamises ehk otsuste või toimingute tegemise protsessides või vähemalt otsustamise või toimingute suunamises.

Tõene pole ka süüdistuses kajastatud väide, et komisjoni töö tulemina määratleti ära sotsiaalministeeriumi korraldatavate riigihangete hanketingimused ehk milliste toimeainetega antiretroviirusravimeid ning millises mahus peaks sotsiaalministeerium ostma.

Kohus võttis otsuses Matti Maimetsale etteheidetava kolme teo osas sisulise seisukoha ja leidis, et ka siis, kui saaks jaatada seda, et Matti Maimets oli ametiisik, pole tõendatud tema poolt altkäemaksu küsimine ja kahes episoodis altkäemaksu võtmine.

Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et Matti Maimetsa ei saa pidada ametiisikuks, kuivõrd tal ei olnud ametiseisundit, talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning ta tuleb õigeks mõista nii altkäemaksu küsimises kui ka võtmises ning toimingupiirangu rikkumises.

Lõuna ringkonnaprokuröri Ken Kiudorfi sõnul vaidlustab prokuratuur tänase kohtuotsuse. «Prokuratuur lähtus Matti Maimetsale toimingupiirangu rikkumises, altkäemaksu võtmises ja altkäemaksu küsimises süüdistuse esitamisel kohtueelses menetluses kogutud tõenditest,» ütles Kiudorf. «Tartu maakohus jõudis tänases kohtuotsuses järeldusele, et Maimets ei olnud sotsiaalministeeriumi komisjonis ja arstide konsiiliumis tegutsedes kohtu hinnangul ametiisik. Prokuratuur selle õigusliku hinnanguga ei nõustu, mistõttu esitame Tartu ringkonnakohtule apellatsiooni.»