Erle Nõmm: põrgutee on alati sillutatud heade kavatsustega

Erle Nõmm Foto: Erakogu

Räägime valikuvabadusest, aga standardiseerimine pole iial olnud nii kiire ja hingematvalt lamestav kui praegu.

Taban end viimasel ajal tihti mõtisklemast teemal, kus on see peenike piir, kui parimatest kavatsustest saab autoritaarsus ja ahistamine. Kunagi varem pole nii palju räägitud, räägitud, aina räägitud sallivusest koolis, arvestamisest õpilaste individuaalsete eripäradega, kogemuslikust õppest ja selle praktilistest väljunditest ning individuaalsest õpirajast. Ka töötaja on justkui vaba tegema karjäärivalikuid ja arenema, arenema, arenema lõputult. Meie ühiskondki on suunatud sallivusele ja klienditeeninduses väärtustame otse loomulikult valikuvabadust. Aga tegelikult? Reaalsuses võtab veidral kombel võimust üheülbaline masinlik terror.

Alushariduse uues õppekavas tuleks koolieelikutele õpetada konfliktide lahendamise oskusi digipädevuste vahendusel. Mitu vastuolu eelmises lauses sisaldub? Kuidas teha praktilisi asju vahendatud keskkonnas? Kas see tõesti suurendab sotsiaalset tundlikkust? Miks on õpetajale ainult üks rada?