Eesti muinsuskaitse selts läkitas Tartu linnavolikogule ja avalikkusel pöördumise, milles teeb ettepaneku võtta kaitse alla ajalooline Sanatooriumi park, millest osa on viimasel ajal kavandatud elamuarenduseks.
Muinsuskaitsjad: Tartu peaks algatama Sanatooriumi pargi võtmise riikliku kaitse alla
Avaldame pöördumise teksti:
Austatud Tartu Linnavolikogu liikmed! Head tartlased!
Ajaloolane, kirjanik ja riigimees Lennart Meri on kunagi öelnud: muinsus on see, millele on peale hinganud kõikvõimas aeg. Aega ei saa me osta, see kulgeb omasoodu. Aga me saame aega täita – oma mõtete ja seejärel ka tegudega. Aeg on kinkinud meile esivanemate pärandi, sõnumi minevikult tulevikule. Meil on võimalik see sõnum oma järglastele edasi anda, kui oleme küllalt virged.
Tartu on saatuse tahtel meie maa ja meie riigi mälu keskpunkt. Aeg on selles linnas jõuliselt kulgenud. Viimane ilmasõda laastas hävitavalt Tartu südalinna. Siiski jäi palju ka alles. Olemas on Toomemägi koos külgneva ülikooli ning suure osaga vanalinnast. Linnaserv sai vähem kannatada. Säilis meie rahvakoolide häll Ropka, olulise pärandina ka Sanatooriumi park linna lõunaservas.
Eesti looduskaitse selts on juhtinud tähelepanu selle pargi liigirikkusele ja pargi erilisele terviklikkusele linna kopsudena, mistõttu park väärib looduskaitse alla võtmist. Eesti muinsuskaitse selts soovib lisada: liigirikas park on väga oluline ka meie ajaloos — meie riikluse tekkeloos.
Põllumehed olid keskne jõud, kes panid aluse meie rahva iseolemise tahtele. Riigivanem Jaan Tõnisson on seda olulist asjaolu korduvalt esile toonud. Aleksander Eisenschmidt oli põllumeeste keskne juht. Tema kodumaja Sanatooriumi pargis on imekombel säilinud ja väärib säilitamist tulevastele põlvedele.
Pargis on ka Oskar ja Aino Kallase kunagine kodu, mis on õnnetus olukorras, kuid mida on veel võimalik päästa. Oskar Kallas oli juhtivaid Eesti riigi ülesehitajaid. Ta pani aluse esimesele eestikeelsele gümnaasiumile ja ERMile ning kogus ka ise väärtuslikku vanavara. Oskar Kallas astus Eesti Vabariigi diplomaatia rajajate sekka, olles esimene saadik Helsingis, juba Vabadussõja ajal. Hiljem oli ta saadik maailmalinnas Londonis. Seega, park on väga väärtuslik esivanemate pärandi kandja.
Oskari abikaasa, kirjanik Aino Kallas on otsekui Soome silla võrdkuju. Soome silla tähendus, nagu me näeme, aina kasvab aja kulgedes. Soome silla lõunapoolne ots on ammugi nihkunud Emajõeni.
Eelöeldule tuginedes teeb Eesti muinsuskaitse selts ettepaneku võtta kõnesolev Sanatooriumi park lisaks looduskaitsele ka riikliku muinsuskaitse alla. Meie senine kogemus on sageli kinnitanud: ikka leitakse põhjendusi, miks üht või teist olulist asja teha ei saa. Kord ei ole piisavalt raha, kord ei leidu tegijaid.
Näidaku Tartu linn seekord, et saab teha küll! Et kohalik omavalitsus ise algatab riikliku kaitse alla võtmise. Ja kui riik tuleb kaasa, siis näidaku tartlaste kodanikuühiskond – seltsid, ühingud, ülikool, muuseumid, sh ERM, Miina Härma gümnaasiumi vilistlased –, et ka rahvas tuleb kaasa. Ärgem unustagem, et Oskar ja Aino Kallasel on järeltulijaid seitsmes erinevas riigis! Küllap ka nemad tulevad kaasa.
Nii saab tartlaste tuntud ja armastatud Sanatooriumi park kindlustunde ja turvalisuse pakkujaks.
Trivimi Velliste,
seltsi auesimees