Politsei ja rekkajuhid mängivad kassi-hiirt

Politseibussi selgitusi andma kutsutud Poola autojuht Witek on aru saanud, et tema kaval nipp sõita vahepeal ilma sõidu- ja puhkeaega salvestava sõidumeeriku kettata võib kalliks maksma minna. Kiirmenetlus lõppes 160 euro suuruse trahviga. Foto: Kristjan Teedema

«Vaata, tagant üks tuleb!» hüüab Lõuna prefektuuri liikluspolitseinik Alvar Riismandel oma paarilisele Sander Hirmole ning 12-tunnise vahetuse alustuseks võetakse Valga maantee ääres rajalt maha valge Läti numbriga Maxima kaubik.

Habetunud näoga juhile tehakse kõigepealt alkoholikontroll. Seejärel palub Riismandel enda kätte töö- ja puhkeaega fikseeriva sõidumeeriku viimase kaheteistkümne päeva paberkettad ning kaob politsei kaalubussi saadud andmeid ümmarguse mõõteriistaga tähelepanelikult uurima.

Töö- ja puhkeaja nõuetele vilistamine on Hirmo sõnul veokijuhtide levinuim seadusrikkumine.

«Korraga võib sõita maksimaalselt neli ja pool tundi. Siis tuleb teha 45 minutit pausi,» lausub Hirmo, kes on lõpetanud Paikuse politseikooli ning teenib korrakaitsjana leiba juba kümme aastat. «Ööpäevane lubatud maksimaalne sõiduaeg on kümme tundi, ma olen näinud ka juhte, kes on sõitnud kolmteist tundi.»

Raskeveokite kontrollimisele spetsialiseerunud liikluspolitseinike sõnul mõtlevad juhid seadusest möödahiilimiseks kõikvõimalikke nippe. Näiteks pannakse käigukasti juurde magnet, mis ajab sõidumeeriku segadusse: kuigi auto sõidab, salvestab aparaat puhkeaega.

Teinekord on süsteemile eraldi salalüliti vahele pandud ning petuskeemi avastamiseks on politseinikud pidanud lausa veoki armatuuri lahti kruvima.

Politseinike sõnul on uuemaid digimeerikuid juba raskem petta, kuid ka neid proovitakse valesti lugema panna.

Esimene tööpäev

Samal ajal kui Riismandel püüab Maxima veokijuhi sõidumeeriku ketastesse süveneda, juhatab Hirmo vilunud käeliigutusega tee äärde kollase kabiiniga Volvo veoki. «Kas esimene tööpäev?» pärib ta juhilt, kui sel on politseinikule anda vaid üks paberketas.

«Jah, olen firma omanik ja sõidan vaid siis, kui väga vaja. Selline pühapäevajuht,» selgitab sohver ning ulatab oma jutu tõestuseks vastava paberi.

Sander Hirmo käib politseibussis andmeid kontrollimas ning kuna kõik klapib, sõidab Volvo juht peagi Valga poole edasi.

Ka Maxima veok lastakse varsti minema. «Väike asi oli. Ta ei kasuta meeriku lüliteid korralikult,» selgitab Riismandel, kuid jätab trahvi siiski tegemata. Politseinike sõnul sõltub karistuse määramine mitmest asjaolust. Eelkõige sellest, kui tõsise seadusrikkumisega vahele jäädi.

Järgmisena tõmmatakse tee äärde pika punase furgooni ja Poola registreerimismärgiga Scania. Kabiini klaasi taha pandud tahvlilt võib lugeda, et sohvri nimi või vähemalt hüüdnimi on Witek. Mees puhub kõigepealt ettevaatlikult alkomeetrisse ning ulatab peale mitmekordset üleküsimist politseiniku palutud kettakesed.

Vajatakse tõlki

Püüan samuti poolakaga juttu teha ning küsin vene keeles, kui tihti härra Eestis käib. «Nekto ... shivo ... shivo,» susistab ilmselt terve elu autoroolis istunud kuuekümnendates aastates mees mulle midagi vastu. «Kuhu sõidate?» esitan uue küsimuse, kuid ka sellele vastab ta täiesti arusaamatult. Hea tahtmise juures võib öeldust oletada, et mehe sihtkoht on Varssavi, kuid pead anda ei saa.  

Vahepeal politseibussis kettaid uurinud Riismandel on avastanud midagi kahtlast ning tuleb Witeki juurde tagasi selgitusi küsima.

Vastused on aga nii segased, et politseinik võtab raadiosaatja abil ühendust prefektuuriga ja palub otsida poola keele tõlki. «Tundub, et ta on vahepeal ilma kettata sõitnud, aga üksteisest arusaamiseks on vaja kõigepealt keelebarjäär ületada,» lausub Riismandel rahulikult.

Samal ajal peatab Hirmo juba neljanda veoki, valge Mercedese kaubiku, mille roolis on umbes 30-aastane noormees. Ka temal on ette näidata vaid üks ketas. «Ma pole kolm kuud sõitnud. Auto seisis,» selgitab mees ega soovi oma nime lehes avaldada. «Firma juht palus, et käiksin korra Valgas ära. Teadsin küll, et peab tõend olema, aga läks meelest ära.»

Politseiniku sõnul sellest jutust ei piisa. «Meil on ikka paberit vaja. Politseil peab olema ülevaade, mida juht on teinud viimased 28 päeva. Eks on ka ausaid juhte, aga mõnel läheb tööpäev väga pikaks ja siis viskavad lihtsalt kettad minema. Praegusel juhul ei ole tõendit esitada ja see on seadusrikkumine,» selgitab Hirmo.

Trahvid tulevad

Ootamatu Valga reis lõppeb juhile 40-eurose trahviga. «See ei ole väga karm. Maksimum oleks olnud 400,» lausub noor sohver rõõmsalt ja tõdeb, et järgmine kord peab ikka nõutud paberi kaasa võtma.

Ka umbkeelse poolaka lugu kisub vägisi trahvi poole. «Ta võtab mingil perioodil ketta välja, aga sõidab ikka edasi. Sõiduaeg jääb salvestamata ja see on juba karm seadusrikkumine,» lausub Riismandel. Kiirmenetlus lõppeb 160-eurose trahviga. Patrulli tööpäev on selleks hetkeks kestnud juba kolm tundi ja kuna ühtegi kaalumist pole tulnud veel teha, otsustavad politseinikud vahetada asukohta.

Politseinike sõnul ei saagi väga kaua ühe koha peal seista, sest ülekaalu kartuses jagavad veokijuhid omavahel infot. «Saadetakse SMS ja see läheb 20–30 rekkajuhile laiali. Teinekord sõidavad meil satelliidid taga ja käiakse ka prefektuuri aia taga piilumas, kas buss on töös või seisab. See on selline kassi-hiire mäng ehk kes kelle üle kavaldab,» räägib Riismandel.

Hirmo sõnul on juhtunud sedagi, et politseihirmus üritatakse mõnda teelõiku vahele jätta, kuid satutakse hoopis lõksu. «On sõidetud mõnda suvalisse taluhoovi suure rekkaga nii tupikusse, et välja ei saagi,» meenutab Hirmo. Samal ajal oleme jõudnud Räpina maanteele ning peatatakse esimene puukoormaga metsaveoauto.

Lõbusa olekuga Ain teatab, et on rekkaga metsa vedanud juba üle 20 aasta ning pole loomulikult pääsenud ka trahvidest. Viimane kord oli eelmise aasta oktoobris. «Siis oli kümme tonni üle, aga ma loodan, et nüüd on kõik korras,» lausub ta üsna enesekindlalt ning sõidab politsei juhendamise järgi kaaludele.

Riismandel kirjutab tonnid ükshaaval paberile ja läheb bussi arvutama. Paar minutit hiljem kutsub ta ka Aini bussi. «No ärge öelge, et lõhki on,» lausub sohver ja kõnnib mustades plätudes läbi lume politseiga kaasa. Oh häda, ka seekord on koorem liiga suureks paisunud. Autorongi kogumass on 46,5 tonni, kuid lubatud on 44. Seega 2,5 tonni üle.

Kuna töö- ja puhkeajaga nõueterikkumisi pole ja kõik muud dokumendid on korras, pääseb Ain seekord vaid hoiatusega. «Aga võib-olla oleks teised mehed sellisel juhul talle trahvi teinud,» tõdeb Hirmo ja annab selgelt mõista, et riskida ei maksa.

«Iga rekka on omaette juhtum ja ühe puuga neid mõõta ei saa,» lisab 15 aastat politseinikuna töötanud Riismandel. Meeste tööpäev on selleks hetkeks jõudnud vaevalt poole peale, sest kaalubussi vahetus kestab üheni öösel.