Enriko Talvistu: Nimedega ei mängita. Poliitkasu vs. kohalugu

Enriko Talvistu Foto: Sille Annuk

Tänavate ja väljakute ümbernimetamine hetke meeleolude ajel, eriti poliitkasu teemadel, on ju kõige odavam tee uutel võimudel poliitilise profiidi lõikamiseks.

Tartus 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses tegutsenud väga autoriteetne nimekomisjon, millest allakirjutanul õnnestus ka noorliikmena osa võtta, seadis enesele eesmärgiks tänavanimedega taastada rohketes sõdades kadunud varasemat ajalugu. Peale paari kirikuvare ja linnamüüri jupi meil keskajast ju suurt midagi säilinud polnud, kirjalikke allikaidki on katkendlikult.

Seega oli üks põhimõtteid säilitada või taastada keskaegsete ja ka hilisemate ajalooliste nimetuste juures tekkepõhisus. Enamik sellest ajaloost oli ju nähtavate märkidena kadunud. Tehti ka mitmeid väljajätte ja kohandamisi, sest aeg oli teinud oma töö igapäevases kõnepruugis. Nii jäid ära Kraamipoodnike-Andrease-Vana (praegu Ülikooli) tänav, Aia (praegu Vanemuise) tänav, Suurturg (praegu Raekoja plats). Poleks toonast põhimõttekindalt suhtumist olnud, oleksime praegugi kiusatuste küüsis, et nimetada päevapoliitilistel eesmärkidel see või teine kohanimi.