Paljud põgenikud on leidnud endale sobivad huvitegevused ja spordialad

Ukraina põgenikele pakuvad Tartus tasuta huvi- või sporditegevust maikuu lõpuni praegu ligi 55 ühingut. Pilt on illustreeriv. Foto: Sille Annuk/Pm/scanpix Baltics

Ukrainast saabunud põgenikest mitu on leidnud endale Tartus huvitegevuse või spordiala, mis hoiab mõtted sõjast rohkem eemal ja võimaldab noortel hästi kohaneda. Peagi saabub suvi ja siis loodetakse noori saata laagritesse või malevatesse.

Tartu linnavalitsuse huvihariduse ja -tegevuse valdkonna juhi Mari-Ann Saluste sõnul on Ukraina põgenikele kuni maikuu lõpuni tasuta huvitegevust pakkunud 55 ühingut. Nende hulgast leiab nii spordiklubisid, huvikoole kui ka rahvakultuuriühinguid ning tegevusi pakutakse eelkooliealistest lastest kuni täiskasvanuteni. «Mõnes huvikoolis antakse tunde isegi ukraina keeles ning on saabunud juhendajaid, kes on ise huvitatud trennide andmisest,» ütles Saluste.

Kõige rohkem noori on kaasatud spordialadel, nagu aerutamine, jalgpall, võimlemine või uisutamine. Põgenikud on saanud liituda muusika- ja kunstiringide või tantsutreeningutega. «Meil on ka selliseid juhendajaid, kes käivad hotellides noortega meisterdamas,» sõnas ta.

Ukraina keeles teated

Üks meeldejääv näide oli hiljuti majutusasutuses viibivast poisist, kes nägi seinal ukraina keeles huvitegevuste nimekirju, leidis jalgpallitreeningu ning soovis ise klubile e-kirja kirjutada. «Ka tantsukoolides ja võimlemistrennides on olnud toredaid näited, kuidas muusika ja liikumise kaudu leiavad noored koha, kus ennast hästi tunda. See on väga tänuväärne, et pärast noorte traumakogemust võtavad neid vastu sõbralikud näod ja positiivne ellusuhtumine,» rääkis Saluste.

Ligi 30 põgenikust koolinoort on liitunud regulaarsete huvitegevuse tundidega. Sellele numbrile lisandub umbes kakskümmend 7–20-aastast noort, kes on käinud huvitegevuste võimalustega tutvumas. «Statistika täpsustub iga päev ning linnal on huvikoolidega väga hea ning operatiivne koostöö,» kinnitas Saluste.

Lähitulevikus on tema sõnul eesmärk noorte integreerimine, neile võimaluste pakkumine ning vaimse tervise hoidmine. Pikem plaan 2022/2023. õppeaastaks on Saluste hinnangul integreerida siia jäävad Ukrainast saabunud noored sõjapõgenikud huviharidusmaastikuga. «Kuidas see täpselt uuel õppeaastal toimub, alles selgub. Õues on juba kevad, varsti on suvi, peame planeerima tegevused ka selleks perioodiks, mil meie enda ühiskonnas kasvanud lapsed soovivad maale vanaema juurde minna ning mil põgenikest noored otsivad tegevust,» rääkis Saluste.

Ta tõi välja huvikoolide laagrid, noortekeskused, malevad. «Oluline on, et noored harjuksid, tutvuksid kohalike noortega ning saaksid võimaluse õppida eesti keelt,» tõdes Saluste.