GALERII ⟩ Endise kino ruumidest Tartus saavad põgenikud suurt abi hommikust õhtuni, linn töötab ühtsema abisüsteemi loomise nimel

Laupäeva hommikul oli Tartus endise kino Ekraani peaukse ees ootamas inimesi ning maja ümber käis sagimine juba enne ametlikku avamist kell 10. Vana kino ruumid on praegu peamine koht, kust põgenikud saavad endale eluks vajalikke asju ning seal pakitakse valmis ka pakke, mis jõuavad evakuatsioonibussidega Poola piiri äärde. Tihe töö käib Tartu linnas samal ajal nüüd selle nimel, et luua põgenike aitamiseks selgem ja ühtsem süsteem.

Endises kinosaalis on toolidele laotatud riided kindla süsteemi alusel ning sorteerimisel lõppu ei paista. Toolide vahel jooksevad ringi väiksed särasilmsed lapsed, kelle jaoks ruum tundub põnev ja uued asjad huvitavad. Ukraina naised ja ka mõni üksik mees vaatavad neid riideid hoolega läbi, et enda perele sobivad leida. Näiteks nelja-aastane David Honcharov sai just sellest ruumist endale jalanõud ja hõbekarva jope ning nüüd uurib huviga üht käekella.

Kõike pole vaja tuua

Kinosaali eesruumis on välja pandud erinevad asjad, alustades nõudest ja pesuvahenditest, lõpetades mitterikneva toidukauba, mänguasjade või lapsevankritega. Davidi ema Olja Honcharova jõudis Tartusse evakuatsioonibussiga Poola piirilt ning on elanud nädal aega Raadimõisa hotellis, sõjapõgenike vastuvõtupunktis. Ta on pärit Krementšuki linnast Poltava oblastist, mis asub Kiievist kagus, Dnepri jõe ääres. Täna oli ta esimest korda Ekraani staabis asju vaatamas. «Meid aidatakse kõigega, on koht, kus olla ja praegu oleme saanud tasuta süüa. Aga nüüd tuleb hakata töökohta otsima, mis olekski hea, et saaksin tegevust. Davidile tuleb ka lasteaed leida,» kirjeldas ema. Lasteaia võimaluste kohta veel aimu pole, aga tööd soovib Olja leida juuksurina. «Olen seda õppinud ja neid on ju igal pool vaja,» lisas ta.

Ekraani kino eesruumis seisab valge tahvel, kus on kirjas kõige vajalikumad asjad põgenike jaoks. Kuigi inimesed toovad sageli kohale esimese asjana riidekaupu, leidub veel olulisemaid asju, mida põgenikel vaja on. Nimekirjast leiab näiteks imikute piimasegud, plastiknõud, koolitarbed, valuvaigistid, esmaabikomplektid, sidemed, mähkmed, tekid või padjad. Toidukaupadest läheb praegu vaja mitteriknevat kaupa nagu kiirnuudlid, pudrud, supid või küpsised, samuti kohvipulbrid ja veepudelid.

Vabatahtlikke oodatakse juurde

Eesti Pagulasabi koordinaatori Mirjam Renniti sõnul tegutseb koha peal korraga vabatahtlikke sõltuvalt päevast viis kuni kaheksa. Nende seas on valdavalt tegemist inimestega, kes pole varem pagulasabiga üldse kokku puutunud. Vabatahtlikest on endiselt puudu ning iga abikäsi oodatud, sealhulgas eriti mehed. Hiljuti käisid staabis noored, kes terve oma klassiga tundsid huvi kasvõi üheks päevaks appi tulla. Kõige rohkem läheb abi vaja asjade sorteerimisega ja seal ei mängi rolli ka vene ega ukraina keele oskus.

Eesti Pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle Timm selgitas, et tegelikult on pagulasabil kui organisatsioonil kindel fookus põgenike aitamisel ning vastutust suunatakse Tartus nüüd ümber. Pagulasabi roll on eelkõige evakuatsioonide korraldamine ja inimeste nõustamine. Ekraani kino staapi ongi hoitud töös eelkõige selleks, et evakuatsioonibussid saaksid Poola piirile sealt asju kaasa võtta. «Me algatasime mõtte koos linnavalitsusega just nende evakuatsioonide korraldamiseks, aga peagi hakkasid inimesed meile muid asju tooma ning põgenikud tulidki otse meie juurde. See tähendas ootamatult suurt vajadust, mis oligi linnas katmata, kuid võttis ressurssi ära teistelt vabatahtlike tööülesannetelt,» selgitas Madle Timm. Seetõttu on juba leitud koostööpartnerid ja inimesed, kes sellised ülesanded üle võtaksid. «Praegune olukord ei kesta nädalaid, vaid võib jääda kestma aastateks. Seega on mõistlik luua algusest peale kestev ja kindel süsteem,» sõnas Timm.

Luuakse üks kindel staap

Praegu peab Timm oluliseks, et iga inimene ei tooks hooga Ekraani juurde staapi hunnikutes riideid. Natuke aega tuleb olla ootel. «Staabi ümbertegemine ja üleandmine koostööpartneritele selleks, et sealt kiirelt jagada vajalikku ka juba saabunud põgenikele, on töös,» selgitas Timm. Ta lisas, et peagi antakse avalikult teada, millest täpsemalt puudu on.

Eesti Pagulasabilt vastutuse üle võtmise ja vabatahtliku abi korraldamise juhtimisega alustas sel nädalal ettevõtja ja juhtimistreener (ingl coach) Age Rosenberg. Ta ise sattus põgenike abistamise juurde tänu tuttavale, kes leidis, et möödunud nädalal käivitunud algatuses on tarvis protsesside juhtimisega tuge. Kuna Rosenberg on kommunikatsiooni taustaga, siis sai tema ülesandeks suhete ja vastutusalade korraldamine ning koostöö linnaga. «Kõigepealt pidin end kurssi viima. Ma olen tõesti nädal aega inimestega erinevatest organisatsioonidest suhelnud, et saada vajadustest ja praegusest olukorrast pilt ette ning luua visioon paremaks töö korraldamiseks,» selgitas ta.

Rosenbergi sõnul on eesmärk luua selged protsessid ja ühtne meeskond, et abipakkujad ja abisaajad üksteiseni jõuaksid. Väga suur on tõenäosus, et põhistaabiks ja peamiseks kogumispunktiks jääb siiski endine kino Ekraan, kus praegu toimetab Eesti Pagulasabi. 

Kuigi kinosaal ei ole selliseks otstarbeks loodud ja kõige mugavam koht, siis plussid kaaluvad kitsaskohad üle. «See on väga hea asukohaga, kuhu pääseb igalt poolt hästi kohale. Nii abipakkujad kui ka abisaajad on selle kohaga juba tuttavad ning kindel kohtumispaik on oluline,» kinnitas Rosenberg. Eesti Pagulasabi vabatahtlikud, kes seni on riiete majandamisega kino Ekraani ruumides tegelenud, saavad tema sõnul jätkata olulise tööga, mida nad juba on teinud.

Liiga järsku, liiga palju

Miks on organiseerimine võtnud aega? «Kui küsida, miks need asjad aega võtavad, siis tuleb arvesse võtta, et on väga palju neid, kes kõik ju tahavad aidata. Kõigi süda on õiges kohas, lihtsalt seda kõike on korraga ja kiiresti liiga palju ning enamik inimesi peavad asjad ära korraldama oma päris töö kõrvalt. On olnud väga põnev, aga ka väga kurnav nädal,» kirjeldas ta. Ometi on Rosenberg veendunud, et kõike saab hästi korraldada ja põgenike vastuvõtmiseks on juba hea süsteem loodud, mida tuleb vaid arendada ja täiustada. 

Ta loodab ühtse süsteemi ja selged protsessid paika saada hiljemalt aprilli alguseks. «Lähima nädala jooksul tahame Jaani kirikust asjad ära viia. Samal ajal alustavad vabatahtlikud arendajad meile suurte asjade, nagu mööbli või kodutehnika info vahendamiseks andmebaasi ehitamist ning meie ise hakkame oma meeskonnas struktuuri looma ja veel vabatahtlikke värbama,» kinnitas ta.