VIDEOD ⟩ Mariupoli perel, kes linnast välja pääses, on kodust alles korterivõtmed ja kass

Eile võttis Caritase organisatsioon Dnipros vastu 20 inimest Luganski oblasti linnadest Popasnast, Lisõtśanskist ja Severodonetskist. Samuti Aasovi mere äärest Mariupolist.

Mariupoli ühe põgenikepaari lugu mahub ära 45-sekundilisse videosse. 24. veebruarist saadik on see paar istunud kas keldris, varjendis või vanni all. Vanni alla puges nende Siiami kass, kes sealt välja tulla enam ei julgenud ja keda tuli õhurünnakute vaheajal kuidagi söötmas käia.

Mariupolist pääsenud naine. Foto: ekraanikuva

Mariupolist pääsenud naine räägib, kuidas nad pommivarjendisse alati joosta ei jõudnudki, sest sinna oli elumajast viie minuti tee. Mürsud lõhkesid alatasa. Üks neist mürskudest hävitas nende kodu, kust nad viimasel korral jõudsid sülle haarata siiski oma kassi ja kolmekesi tervelt pääseda. Sellest kodust ei ole paaril alles enam muud kui korterivõtmed.

Naine räägib seda lugu hämmastaval moel, ilma ühegi pisarata. Teda filmib Caritase sotsiaaltöötaja Inna Śulźenko.

Mingis mõttes ei erine Inna argipäev paljudest teistest päevadest ajal, mil uut sõda veel polnud. Ta teeb oma tööd Caritases, tal tuleb käia poes ja ühe oma terviseprobleemi pärast ka arsti juures. Nagu nüüdki. Aga eile, kui ta oli teel haiglasse, kõlasid üle linna taas sireenid.

Inna seisab keset linnaväljakut ja asub filmima. Ta kõrval on poeketi Varuse kauplus. Linn on tühi. Üksikud vanemad inimesed, kes väljas liiguvad, ei kiirenda sammu. Sireenid kõlavad, aga nad jätkavad stoiliselt oma teekonda, lootes Jumala armule.

Järgmisena näitab Inna pikki haiglakoridore, mis muul ajal on rahvast täis. Nüüd on vaikus. Ka arstid on lahkunud varjendisse. Kraanikausi kõrval põrandal on kümned täidetud veega pudelid. Tagavaravesi ajaks, kui kraanist enam vett ei tule. Koridori lõpus liigub koristaja, kes ei lase ennast õhuhäirest segada.

Ukrainlanna Inna Šulženko varasemaid lugusid sõja esimesest päevast alates kuni eilseni loe blogist.