Eriline taim pani palmimaja haisema

Titaanjuure õis Tartu ülikooli botaanikaaia palmimajas. Foto: Katrin Mäeots

Tartu ülikooli botaanikaaia palmihoones õitseb uhke tõlvikõisik, mille aroomi on juba kaugele tunda. Huvilistel soovitatakse botaanikaiaa külastamisega kiirustada, sest Rivière’i titaanjuur õitseb väga lühikest aega

Rivière’i titaanjuur kuulub võhaliste sugukonda ja seda iseloomustab väikestest õitest koosnev tõlvikõisik, mida toetab suur kandeleht. Selle taime sugulasele hiid-titaanjuurele kuulub maailmarekord – maailma suurim harunemata õisik. Titaanjuured, mida on üle 100 liigi, pärinevad troopilisest Aafrikast ja Aasiast.

Rivière’i titaanjuure ladinakeelne nimetus on Amorphophallus rivieri, millest esimene pool Amorphophallus tähendab tõlgituna deformeerunud fallost. Titaanjuurte eluviis on salapärane. Taim veedab suure osa oma elutsüklist puhkavana mulla all ja kui tal puhkus läbi hakkab saama, ilmub mullast välja «nina», millest vormub erilise kuju, värvi ja lõhnaga õisik või moodustub üks suur ja uhke lehevars. Hästi kasvanud ja toitunud mugulast tuleb esmalt õisik, mis võib venida üle meetri pikaks ja on tumelillakaspunast värvi. Õitsemise kõrghetkel levitab õisik lõhna, mis meeldib eriti porikärbestele ja teistele samasuguse maitse-eelistusega tiivulistele. Rivière’i titaanjuure õisik õitseb vaid paar päeva, umbes kuni 36 tundi.

Õitsemise lõppedes õisik hääbub ja potist hakkab kasvama hiiglaslik leht. Rahvakeeli tuntakse taime kartulipalmina – nimetus iseloomustab lehte, mis on kõrge üksiku varre otsas otsekui suurendatud kartulileht. Kui leht on oma ülasande täitnud ja potis/mullas olev mugul jälle suuremaks kasvatatud ja toidetud, saabub taas mullaalune puhkus.