VIDEO ⟩ Keset sõda ja keset Ukrainat – inimesed ei unusta naerda ega nalja heita

Dnipro on ära märgitud igal Ukraina kaardil, kui on vaja näidata lahingutest hõivatud alasid ja pommitatud linnu. Dnipro asub Kesk-Ukrainast pisut idas, Dnepri jõe ääres. Inna Šulženko argipäevad sotsiaaltööorganisatsioonis Caritas mööduvad nüüd just seal.

Eile õhtul saatis Inna video ja hulga pilte, mis kõnelevad kohalike inimeste entusiasmist, lahkusest ja huumorimeelest, kui nad on ühise meeskonnana väljas, et aidata kogukonna nõrgemaid liikmeid ja hoida iseenda tuju üleval.

Sibulakoorijad, küüslaugupuhastajad. Foto: Inna Šulženko

Naised teevad kartulivareenikuid, mõeldes neile, kel enam ei ole kodu, kes on purustatud küladest põgenenud või kes on saanud sõjameesteks.

Videos küsib Inna, et öelge nüüd ometi, miks te ikka veel olete Ukrainas, miks te ei ole siit põgenenud. Vastuseks kõlab: «Me armastame oma linna Dniprod ja oma maad Ukrainat.»

Inimesed ootavad järjekorras, et saada osa Caritase poolt pakutust. Foto: Inna Šulženko

Inna selgitab, et peamiselt tuleb neil aidata vanakesi, kes juba enne sõda elasid kehvasti, ja kes nüüd elavad veel kehvemini.

«Sireenid, mis annavad märku sellest, et inimesed ruttaksid varjendeisse, kõlavad Dnipros liigagi sageli, aga inimesed kohanevad ju kõigega,» sõnab Inna.

Caritas on üle kogu maailma tegutsev katoliku kiriku sotsiaaltööorganisatsioon. Foto: Inna Šulženko

Inna lisab, et Caritase vabatahtlike hulka satub ka noori, lausa lapsi, kel ei ole olnud võimalik ära sõita. Nendega koos töötades püüab Inna millegagi kaunistada praegust hirmsat aega ja õpetab märkama ilu. Näiteks esimesi kevadlilli, mis juba õitsevad, kuigi väljas on kuus miinuskraadi.

Esiplaanil noored vabatahtlikud. Foto: Inna Šulženko

Ukraina kevad! Foto: Inna Šulženko

«Vaatamata kõikidele karmidele aegadele meie Ukraina puhkeb ikkagi õitsema!» ütleb Inna Šulženko.