Ukraina tuleb nii ja naa ekraanile

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Tõsielufilmis «Hõim» suhtlevad noorukid viipekeeles.
Tõsielufilmis «Hõim» suhtlevad noorukid viipekeeles. Foto: Kaader filmist

18.–20. märtsini on Tartu Elektriteatris Ukraina filmide nädalavahetus. Kogu piletitulu annetatakse Vene agressioonis kannatava maa heaks. Linastub nii Ukraina režissööride kui ka Ukraina-teemalisi dokumentaal- ja mängufilme, nii tõsiseid draamasid kui ka meelelahutuslikumaid linateoseid. Kolmel päeval on neid kokku kümme.

«Programm kajastab selgelt meeleolusid Ukrainas viimastel aastatel,» kommenteeris Elektriteatri eestvedaja Andres Kauts. «Kui Ukraina kultuur ei ole ainult see, mis juhtub praegu, vaid on mitmekesine ja rikkalik.»

Reedel linastub Eesti ja Ukraina 2021. aasta koostööfilm «Sõda ja puuhobune». Selle peategelane on Lääne-Ukrainast pärit Anatoli Ljutjuk, kes on Tallinna vanalinna omamoodi legend. Ta on Laboratooriumi tänavale rajanud ainulaadse maailma, mille põhituuma moodustavad Ukraina kultuurikeskus ja kirik. Teise filmina saab reedel vaadata Valentõn Vasianovõtši «Peegeldust», mis esilinastus Veneetsia filmifestivali põhivõistlusprogrammis.

Laupäeval neli filmi

Laupäeval on kavas lausa neli filmi, nende seas karm, kuid ainulaadne Mõroslav Slabošpõtskõi ambitsioonikas debüütfilm «Hõim». Film on viipekeeles. Tõlget, subtiitreid ja pealelugemist ei ole, et viia vaataja lähemale kurttummade noorukite kampade elule.

Tõsielufilm «Auk nr 8» peab 15-aastane Jura kivisütt murdes ülal iseennast ja oma kahte õde.
Tõsielufilm «Auk nr 8» peab 15-aastane Jura kivisütt murdes ülal iseennast ja oma kahte õde. Foto: Kaader Filmist

Samal päeval linastub «Auk nr 8», mille Marianna Kaat on teinud Ida-Ukraina Snõžne linnas, kus kõik keerleb ümber kivisöe. Tõsielufilmidest jõuab laupäeval publiku ette samuti Taani-Rootsi-Soome «Koerte kauge haukumine», selle keskmes näeme 10-aastase Olegi igapäevaelu, mis möödub Donetskis kesk püssipauke.

Laupäevasesse programmi mahub ka sootuks teistlaadi linateos, romantiline muusikafilm «Unustatud esivanemate varjud». Gruusias sündinud ja üles kasvanud armeenia päritolu Sergei Paradžanovi esimene meistriteos valmis Ukraina Dovženko-nimelises filmistuudios ja teenis režissöörile jalamaid ülemaailmse kuulsuse ja mitmeid auhindu. Unenäolisest müstikast, paganlikust sümbolismist ja religioossest ikonograafiast küllastunud, elu ja surma piire trotsiva traagilise elu- ja armuloo esitamiseks kasutab Paradžanov peadpööritavat kaameratööd, ekspressiivset värvidramaturgiat ja intensiivset helikujundust.

Tšornobõlist popmuusikani

Pühapäeval tuleb näitamisele samuti neli filmi. Holly Morrise ja Anne Bogarti «Tšornobõli vanamemmed» on südamlik lugu naistest, kes pärast 1986. aasta katastroofi ja evakueerimist pöördusid tagasi tuumaelektrijaama ümbritsevasse keelutsooni.

Eeskavas on ka eelmisel aastal esilinastunud Ivar Heinmaa dokumentaalfilm «Naised rindejoonel», kus näeme 2014. aasta kevadel puhkenud sõda Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi. Valentõn Vasianovõtši teine sel nädalavahetusel linastuv film – lisaks reedel kavas olevale «Peegeldusele» – on antiutoopia «Atlantis». Selle lähtekoht on Vene invasioon aastal 2014, mistõttu pidi okupeeritud Krimmist ja Donbassist lahkuma üle 1,6 miljoni elaniku ning suur osa Ida-Ukrainast jäi kõnnumaaks.

Ukraina filmide nädalalõpu eeskava lõpeb helgemates toonides: režissöör Oleksandr Kovši värske film «Vuntsidega funk» on sissevaade Ukraina 1960. ja 1970. aastatesse, kui sündis omanäoline, rahvamuusikast ja -kultuurist palju mõjutusi saanud folgi ja funk’i sugemetega muusikaliikumine. Filmile järgneb vestlus Ahto Külveti ja Peeter Volkonskiga.

Kolmel päeval on Tartu Elektriteatri (Jakobi 1) eeskavas kokku kümme filmi.

Tagasi üles