Vabatahtlike abistajate arvates ei saa põgenikud kõike, mida vaja

Sellised mänguasjad ootasid sõjapõgenike lastele jagamist Raadimõisa hotellis neljapäeva õhtul. Foto: Sille Annuk

Tartus on sotsiaalmeedia kaudu organiseerunud kümmekond vabatahtlikku, kes püüavad hotellidesse paigutatud sõjapõgenikele organiseerida eluks vajalikke asju, alates lapsevankritest ja mänguasjadest ning lõpetades olmevahenditega. Nende hinnangul pole põgenikega tegelema määratud ametkonnad pea nädala vältel suutnud oma masinavärki tööle panna nii, et inimesteni jõuaks täpselt see abi, mida nood elementaarselt vajavad.

«Me saadame humanitaarabi Ukrainasse, aga siia jõudnud inimeste abistamine on olnud seni väga halvasti koordineeritud,» kritiseeris reede pärastlõunal Tartu linnavolikogu liige Eveliis Padar (SDE), kes on koos mitme aktiivse linlasega püüdnud viimastel päevadel vabatahtlikuna põgenike abistamisele kaasa aidata. «Olen täna pool päeva tegelenud sellega, et ühes majutusasutuses on kolme väikeste lastega pere peale ainult üks jalutuskäru! Ka napib mänguasju, lapsed mängivad lihtsalt hotelli treppidel, see on kogu nende päev,» kireldas ta.

Padari meelest on kummaline, et veel nädal pärast esimeste põgenike saabumist on seesuguse üksikasjaliku toe osutamine ehk teisisõnu turvatunde loomine paljuski juhuslikult appi sattuvate vabatahtlike õlul. Seejuures pole ükski ametkond võtnud enda kohustuseks ühiskonnas leiduvat abivalmidust läbimõeldult juhtida. Nii liigubki suur osa infost vajaminevate esmaabitarvete kohta suusõnaliselt või sotsiaalmeedia vahendusel tuttavalt tuttavale.