Põgenike majutamisega läheb juba kitsaks

Raadimõisa hotellis tegutseb sõjapõgenike vastuvõtukeskus. Foto: Sille Annuk

Tartu servas asuv Raadimõisa hotell tegutseb Ukraina sõjapõgenike vastuvõtukeskusena, hotelli nelikümmend numbrituba hakkavad aga juba täis saama.

Tartus on põgenike majutamiseks praegu neli hotelli, lisaks Raadimõisale majutab põgenikke veel kolm hotelli. Neljas hotellis kokku on nüüdseks ligi kakssada põgenikku ning et neid tuleb juurde, on tarvis veel majutusasutusi, mis oleks nõus põgenikke vastu võtma.

Esmane abi

Abilinnapea Mihkel Lees selgitas, et Raadimõisa hotell ei ole pelgalt põgenike majutamiseks, vaid tegu on vastuvõtukeskusega, kust peaksid läbi astuma ka need Ukrainast tulnud põgenikud, kel mujal Tartus majutus juba olemas. «Keskuses saame ülevaate, millised on need inimesed, kes siia on tulnud, kas neil on vaja näiteks abi riiete või toidukraami hankimisel, kas lapsed vajavad lasteaia- või koolikohta,» sõnas Lees. Hotellis korraldavad linnavalitsuse spetsialistid ning politsei- ja piirivalveameti töötajad infotunde.

Vastuvõtukeskus jääb Raadimõisa hotelli seniks, kuni kriis kestab. «Aga seda, kui kaua kriis kestab, tuleb küsida Putinilt,» sõnas Lees.

Oleme ülikoolilinn, üüripindu napib niigi ja üürihinnad on kõrged, lausus Tartu abilinnapea Mihkel Lees.

Tartu hotellidel on võimalus vastu võtta veel mitusada sõjapõgenikku, kuid kõik sõltub sellest, kuidas sotsiaalkindlustusamet hotellipidajatega kokkuleppele jõuab. Hädapärast saaks põgenike majutamiseks kasutada ka Turu tänava spordihoonet, kuid see on viimane õlekõrs, sest spordihoones peaksid inimesed magama koos suures ruumis mattidel, pead-jalad koos. «See ei ole inimlik lahendus,» sõnas Lees.

Ka märkis abilinnapea, et keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusamet peaksid juba praegu usinalt otsima ajutisi elukohti väljaspool vastuvõtukeskusi sisseseadnud linnu. «Majutusasutusi on ka mujal kui ainult Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Rakveres,» sõnas ta.

Kui ühel hetkel on Tartus näiteks tuhat sõjapõgenikku, siis neile on vaja elamist ka mujale kui hotellidesse. Aga Tartu üüriturg on kitsas. «Oleme ülikoolilinn, üüripindu napib niigi ja üürihinnad on kõrged,» sõnas Lees.

Ka sotsiaalkortereid ei ole Tartu linnal nii palju käes, et neisse saaks mahutada sadu sõjapõgenikke. «Sotsiaalpindadel on meie endi abivajajad, me ei saa ju oma inimesi tänavale tõsta, et sõjapõgenikke mahutada,» põhjendas abilinnapea.

Valitsus peab aitama

Lahenduse peab abilinnapea sõnutsi leidma ikkagi vabariigi valitsus. «Mingil hetkel tuleb hakata põgenikke jaotama kõigi Eesti omavalitsuste vahel, see aeg võib saabuda üsna pea,» ütles ta.

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsioonispetsialist Mona Sõukand möönis, et suurtes linnades on hotellikohad tõesti kiirelt täitunud, ja ütles, et nad tegelevad iga minut uute majutusvõimaluste leidmisega nii Tallinnas, Tartus kui üle terve Eesti.

Paraku ei olnud eile pärastlõunaks Tartus senistele lisaks leitud ühtki uut hotelli, kuhu põgenikke paigutada, küll aga saadi üks majutuskoht juurde Lõuna-Eesti ühes väikeses omavalitsuses. Et sõjapõgenike sisseelamist võimalikult vähe segada, nende peatuskohti täpsemalt ei avaldata.

Neljapäeval olid pőgenike majutamise ja toetamisega ametis ohvriabi töötajad Taimi Nilson (vasakult), Simone Epro ja Heleri Olo. Foto: Sille Annuk