Iseäraline selts tegutses vähe aega, aga see-eest mõjukalt (1)

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Eesti kirjameeste seltsi asutajaid aastal 1870 Tartus. Teises reas keskel Johann Woldemar Jannsen ja temast paremal Jakob Hurt. Tagareas paremalt neljas Carl Robert Jakobson.
Eesti kirjameeste seltsi asutajaid aastal 1870 Tartus. Teises reas keskel Johann Woldemar Jannsen ja temast paremal Jakob Hurt. Tagareas paremalt neljas Carl Robert Jakobson. Foto: C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Täna annab põhjuse koguneda Eesti kirjandusmuuseumisse Eesti kirjameeste selts (EKmS), mille asutamisest möödus hiljuti 150 aastat. See oli üks iseäraline selts, nagu kirjutab seltsi esimene ja kõige kauasem president Jakob Hurt 17. mail 1872 ajalehes Eesti Postimees.

«Mõte üht iseäralist seltsi asutada, kes ühendatud jõuuga Eesti kirjawara kaswatada ja Eesti keelt harida püüaks, oli jo mitu aega siin ja sääl liikumas. Tähtis juubeli aasta 1869, mis meile mitmetpidi kaunist äratust tõi, tegi ka selle mõtte elusamaks ja pea pärast pidu astusiwad mõned Eestlased, suuremat jagu koolmeistrid linnast ja maalt, niisuguseks seltsiks kokku,» kirjutab Jakob Hurt. «Seltsile anti nimi «Eesti kirjameeste Selts» ja tehtud põhjuskiri saadeti ülematele kinnitada.»

Ülematel läks aega

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles